Potitookojad

Uhe pisike peatuse tegime oma rannikuretkel linnakeses nimega Safi, mida voib oigusega Maroko potipealinnaks nimetada, sest keraamikatookodasid oli selles linnakeses oi-oi-oi kui palju. Nii monessegi onnestus sisse paaseda ning naha uhe savinou valmimise pikka, kaanulist valmimisteed, mis vajab vaga paljusid katepaare.

Kujutaksite ette, et sinu tooulesannete hulka kuuluks paevast paeva, kuust- kuusse ja aastast aastasse savinoude glasuurimine ehk kogu tooprotseduur- votad riiulist uhe savinou, kastad selle glasuurivedelikku ning seejarel asetad selle riiulisse kuivama. Tootingimused on justkui eelaajaloolised s.t. praktiliselt koopas, mida valgustab vaid vaike lambike.

Casa, Casa

Oleme alustanud teekonda pohja ehk kodu poole ning oleme joudnud Casablancasse ehk Casasse nagu kohalikud seda hellitavalt kutsuvad.

Esimene mulje Casast oli voimas- laiad tanavad, moodsad prantsuse koloniaalstiilis majad, moekad kohalikud, kelle seljas vaga harva voib seda narritutiga mantlit naha. Hiljem pettusin- linna suda Mediina- oli haisev ja voiks isegi oelda, et kole koht- mitte midagi nii armast ja voluvat, mis maroko linnade mediinad uhed vaga eriliseteks paikadeks teevad. Muudav kaup oli kah nome- uks kuulsam kaubamark kui teine ja mida suurem silt ehtimas seda parem ja nii suures konsentratsioonis trendimarke polegi varem nainud- kui just Londonis Bondi tanaval. Ei midagi marokoparast. Hiljem nagime kaklust ning hoidsime sellest targu eemale ning hiilisime mooda kitsaid tanavaid tagasi turvalisena naivasse maailma- eemale Mediina muuride vahelt.

Ehk luhidalt- kosmopoliitne, trendikas suurlinn Casa ei jatnud meile mingit erilist muljet. Suurlinnad ei moju mulle vist lihtsalt positiivselt- ainult suured majad, vahe paikest, heitgaasine ja liiga palju rahvast. Ainult moned erandid tulevad kohe meelde- Barcelona, Amsterdam, Sydney. Isegi sellised metropolid nagu NY voi London ei jatnud mulle vapustavat muljet. Casa positiivne ullatus oli mere aares asuv maailma suuruselt kolmas religioossne ehitis- Mosee, mis valmis 1993ndal aastal vana kuninga 60ndaks juubeliks. Sisse me ei paasenud, kuid juba valjast imetledes jattis ageda mulje. Moseesse sisse mahub 25 tuhat palvetajat ja esisele valjakule veel 80 tuhat- peaaegu nagu lauluvaljak.

Hommikul kell 10 alustasime ringkaiku ning kella neljaks oli koik planeeritu nahtud- mediina, mosee, rand ja uus mediina- prantslaste 30ndal aastal ehitatud idealiseeritud versioon mediinast- vordlemisi armas paik oli.

Tossused suurlinnad vaga vasitavad.

Homme porutame pealinna- Rabati ja suuri ootusi ei hellita. Seejarel on plaanis Meknes ja Fes, mis peaksid molemad hasti erilised paigad olema ning seejarel votame jalge ette kodutee.

Liivaduune nautimas

Kuigi mul polnud uldse plaanis ATVga kimama minna (kull aga Tanelil), sest mul on imekena malestus inimtuhjast liivarannast Austraalia pohjarannikult, siis Taneli ettevalmistusi vaadates (kiiver, spets jope) ning reisijuhi vahvat juttu kuulates laks minugi suu vesiseks ning otsustasin poistega retke kaasa teha. Ja ei kahetse.

Kogesime paljut:

• liivaduunidel ules- alla kimamist. Allatulek oli paris jube- pidurid pohja, ules ronides tuli jallegi gaas pohja vajutada.
• ulilamedal rannajoonel soitmist nii kiiresti kui torust tuleb. Giid soitis kahel rattal (nii tagumistel kui ka kulgmistel), Tanel tegi sinka-vonka ja mina tegin pisikesi kaari, sest kartsin natuke, et ei kalluta piisavalt.
• matkasime igauks omas tempos mooda pisikesi teeradasid ule vordlemisi suurte kivide, poosajuurikate ning olime sisse piiratud kitsekarja poolt. See oli minu vaieldamatu lemmik!
• Uletasime joge nii, et vesi pritsis kahelt poolt.
• Soitsime lubatud kiirusega linnatanaval (loe aeglaselt)

Ja saatuse irooniana joudsime tagasi just siis kui ma hakkasin masinaga ara harjuma ning ei peljanud enam nii vaga.

Soukis ehk turul

Sel ajal kui mina saunatasin, kais Tanel turul ohtusoogi materjali ostmas, sest meil on ju oma kook ning seda suureparast voimalust ei saa kaest lasta.

Igaks juhuks koostasin talle pisikese ostunimekirja, et ukski oluline pisiasi meelest ei laheks ja tanel oppis naljaviluks need sonad (moos, sibul, sulatatud juust jne) selgeks prantsuse keeles. Tagasi tulles raakis, et jube hea, kasulik ja uhke tunne oli prantsuse keeles shopata.

Poemuuja tegi imestunud-ullatunud-arusaamatu nao, kui ta moosi kusis (jam), aga kui lausus “confriture”, tegi muuja kohe roomsa nao “aaa, jaaam”

Hammam

Eile kaisin end pesemas. Kuigi oluline pole mitte see, et ma end pesemas kaisin- kuigi ma ei tee seda siinmail nii sagedasti kui tavaliselt, sest hommikuti on lihtsalt nii kulm, et mitte miski ei kisu end paljaks koorima- vaid hoopis see, kus ma end pesemas kaisin.

Kohaks oli hammam ehk meie moistes siis turgi saun. Oleksin tahtnud minna sellesse paris ehedasse asutusse- kus kohalikudki end pesemas kaivad- aga pelgasin veidi ja seetottu valisin esimeseks kogemuseks midagi turistidele suunatut. Hind kah turistikas- 70dh, kuid tavaline linnasaun maksab 5-7 dh. Et vaatan esimene kord jargi, kuidas tuleb hammamis kaituda ja juba jargmine kord voin end sudamerahus sellesse paris hammamisse minna.

Lisaks sai selle raha eest veel personaalse pesija- noore tutarlapse, kes mind koigepeale hirmkareda harjaga ule nuhkis ning seejarel puhtaks pesi- minu kohustuseks oli vaid end pesemislaual umber keerata, istuda voi pusti tousta- koik ulejaanud pesemisprotseduurid tehti minu eest. Isegi pea pesti puhtaks.

Natuke meenutas see millegiparast meil maal olevat kolhoosi uhissauna (mis ammu maha polenud), kus me vist kull ainult paar korda ema ja vanaema pesemas kaisime. Rohkem mind sinna ei viidud, sest minuga olevat piinlik uhissaunas kaia- ma karjuvat liiga palju. Aga mulje oli sarnane- vahepeal laks sampoon silma ja oleks karjuda tahtnud ning kogu kupatus kais ambritega- uhtegi voolava veega kraani polnud ja siis veel see nn leiliruum, kus naised kanadena orrel kukitasid (tegelt olime vaid kahekesi).

Midagi tuttavlikku meie moistes turgi saunaga polnud v.a. see, et nn leiliruumis oli niiske ja soe, aga see niiskus oli hoopis teistsugune ja seda, et suure auru tottu leiliruumi teist seina ei nae, polnud ka. Lohn oli ka teistsugune.

Parast pesemist saadeti mind tagasi lavale istuma ning tutarlaps hakkas end kuurima- jatsin koik protseduurid ja nende jarjekorra meelde- jargimine kord tean ja oskan jargi teha, kuigi personaalse kuurijaga on ikka monusam. Justkui Spa protseduur.

Ei oskagi oelda, kumba hammam mulle rohkem meenutas- kas kolhoosiaegset uhissauna voi moodsat spa-d.

Maroko vein

Tana tegime veel uhe jalutuskaigu- linna ainukesesse ja hasti peidetud asukohaga alkoholipoodi. Moslemid ju teaduparast napsu ei tohi votta. Kui Iraanis oli nii kuiv seadus kui uldse voimalik, siis Marokos teatud spetsiaalsetest poodidest on voimalik alkoholi osta. Kohvikutes ja baarides ka mitte.

Valik oli paris kopsakas- umbes kummekond kohalikku veini, veidike vaiksem oluvalik ning ka moned kuulsad valismaised brandid. Muud ei hakanud silma, sest kohalikud maiad mehed oli teise leti esise tihedalt ara hoivanud- selle jargi vois kull arvata, et ega nad ikka nii usklikud kull pole.

Vein oli taitsa joodav, aga ei midagi erilist- minu jaoks oli natuke liiga toores. Viinamarjasort vooras, valmistamisaasta 2005 ja nime ka ei maleta.

Tuule pealinn

Eile parastlounal joudsime Essouirasse- Maroko tuulepealinna, mis on tuntud kuurortist Agadirist veidike pohja pool. Ulimonus kohake ca 10 km laia liivarannaga, kuid kahjuks oli tana paike pilve taga peidus. Loodame, et homme on parem paev.

Elamiskohaga vedas hirmsasti, sest meie esimene hotellivalik oli tais- oigupoolest oli kull katusekorrusel uks karlsoni majakese tuupi toakene, aga kuna koik uksed ja aknad logiseid tuule kaes ning hind oli ka penthouse ja merevaatele kohane, siis loobusime.

Sealsamas hotelli ees noutu naoga seistes, kutsus uks kohalik meid uhte hasti erilist tuba vaatama. Kuna meil paremaid plaane polnud, siis laksime temaga kaasa. Tuba osutuks KORTERIKS. Suur magamistuba, elutuba diivanite ning soogilauaga- lisaks veel taisvarustuses kook ja vannituba. Ulimonus. Hinna suutsime valja kaubelda ka sellise, mis me oleks tavalise vaikese toa eest olnud nous maksma.

Tana kaisime turul shoppamas- taiesti omaette nauding on turul kohalike kombel kaupa valida (hoopis monusam kui supermarketis) ning ostsime homme hommikuks kohvi ja omleti materjali. Tanel lubas veel korvalmajas asuvast eriti hasti varustatud vurstpoekesest (mis on ca 2m suurune) varskeid prantsuse saiu tuua- idull missugune.

Homme plaanisime votta piknikukorvi kaasa ning jalutada selle ranna lopuni. Tana kaisime ainult poole peale.

Muidu nagu ikka uks Maroko linnake. Mellah, mediina, linnamuur, souk, kalasadam. Vaike ja kompaktne ning koik kae jala juures.

Kosed ja berberid

Soitsime paariks paevaks magedesse, nii umbes 1500 meetri korgusele. Oleks tahtnud paris Atlase maestikuga tutvuma soita, aga viimasel hetkel joudis ikka parale, et on jaanuarikuu ja magedes kulm ning lumine. Muidu poleks hullu midagi, aga seekord pole meil kummagil talvevarustust- tulime ju ikkagi lounamaale paikest otsima. Teine alternatiiv oleks olnud Sahara korb, aga seal sama lugu- oised temperatuurid on alla nulli, isegi siis kui termomeeter paeval 40 kraadi naitab. Tegelikult on niiviisi hoolimata aastaajast- kuiva ohuga kohtades on oiste-paevaste temperatuuride koikumised aarmuslikud. Niiskus hoiab temperatuuri.

Seetottu tunduski koige parem vahepealne variant. Natuke magesid, mis lauskmaa elanikule tegelikult paris voimsad tunduvad ning punane kivikorb uhkete berberi kuladega. Ja suureks boonuseks- Maroko koige ilusam kosk. Kose nimi oli Ouzoud, mis tolkes tahendab oliive, sest oliivipuud kasvasid isegi meie hotellitoa aknast sisse. Oleks ju olnud paris monus kasi aknast valja pista ning moned oliivid noppida, aga kahjuks olid selles toas enne meid ka oliivisobrad elanud, kes meile enam miskit ei jatnud. Ega need varsked puult nopitud oliivid koige maitsvamad pole- voiks oelda, et lausa vastupidi- uks kohalik giid (selliseid isehakanud sopru on meil kullalt) raakis, et parast korjamist kuivatatakse oliive paikese kaes kummekond paeva ja alles siis toodeldakse edasi. Oliivid on siin monusalt olised- hoopis teistsugused kui kodumaal saadaolevad marineeritud eksemplarid- siinsetest varsketest oliividest voib soltuvusse sattuda isegi mitte oliivisober- nagu naiteks mina.

Kosk oli ka voimas, aga mida sa sellest ikka raakida oskad. Uks pilt oleks etem kui tuhat sona, aga hetkel veel pilte ules laadida ei saa. Voib- olla jargmine kord.

Sellest oliivide nimelisest kulast tegime uhe hasti pika matka berberi kuladesse, oigupoolest ei andnudki need kulade mootu valja, voi siis eesti mootu hajakula, kus uks taluke siin maeservas ja teine teises. Berberid elatuvad oliivide ja nisu kasvatamisest, mille pisikesed taimed kasvasid kiviklibu sees- ainult natuke punast liiva ja kivisid. Karjatavad lambaid ja kitsi ning turupaevadel votavad ette retke kulla soogivarusid taiendama. Korgel magikulades kohtasime sobralikke kohalikke, kellest nii monigi kutsus meid eesli selga istuma- niimoodi saavat kiiremini edasi. Loobusime sellest pakkumisest, sest ma ei kujutanud mitte kuidagi oma vaimusilmas ette, kuidas lisaks berberile kaks pikakoivalist uhe naapsukese looma selga ara mahuks, kuigi elamus oleks vaga eriline olnud.

Magede elanikud olid sobralikud- lubasid rahumeeli endast pilti teha, kuigi muidu saan pidevalt pahandada “Enne pildistamist tuleb luba kusida”, aga luba kusimisega kaob pildi tegemise mote- ma tahan fotosid tavalisest keskkonnast, mitte poseeritud pilte.

Marrakesh

Oleme kolm meie reisi esimest paeva Marrakeshis veetnud, mis on utlematult monus linnake, kus hoolimata madalhooajast tundub iga teine inimene turist olevat.

Elame Mediinas (vanalinn), umbes 3 minutilise jalutuskaigu kaugusel linna peavaljakust. Meie hotell asub loputus laburindis, kus tanavate maksimaalne laius on 2 meetrit, kuid nii moneski kohas tuleb uksteisest moodumiseks koht sisse tommata- tapselt nagu Amsterdamis punaste laternate kvartalis. Kehamuujaid siin muidugi pole, kuid marihuaanat pakutakse paris hoolsalt. (Ka Amsterdami coffeeshopide kraam pidi suures osas Marokost parit olemas). Meie laheduses on iga teine maja hotelliks kohandatud- need on sellised armsa sisehooviga ning marokoparase sisekujundusega lihtsad ja odavad hotellid, mille katusekorrusel on hubased miljonidollarilise vaatega kohvikud. Meie romantiliselt roosa tuba maksab 100 dirhamit ehk 150 krooni (kahele).

Mediinaga on uks naljakas asi- niipea kui peatanavalt kitsasse laburinti ara keerame- muutub ohk vahemalt paar kraadi kulmemaks. Muidu on ilmaga paris vedanud. Oosel tuleb kull 2 paksu villase teki all magada, aga paeval on selline turisti unelm- pole vaja varjualusest varjualuseni kaia, aga kulmetama ka ei pea. Ohtutundidel linna peavaljakul promeneerimiseks tuleb kampsik olgadele votta.

Kogu Marrakeshi linna ponevaim elu toimubki linna peavaljakul ja muidugi soukis (turul). Ja esimesel paeval mu kohe vedas ka- mis oige turist ma ka muidu oleks, kui esimesel paeval mul nahka ule korvade ei tommataks.

Lugu siis jargmine. Minu juurde tuli uks hennatattoo tegija- olin just hetk tagasi Tanelile oelnud, et tahaksin endale ka pisikest tattood, aga kuna hindadest mul aimu polnud, siis parast omajagu pikka kemplemist joudsin daamiga kokkuleppele- maybe tomorrow (absoluutselt koige geniaalsem valjend idamaades), mispeale ta utles “teen sulle vaikese naidise” ja enne kui ma arugi sain, oli kogu mu kasi tais sirgeldatud.

Esimene hind, mille ta valja kais oli 250d, mispeale mina ta viisakalt valja naersin ja omalt poolt 20d pakkusin, kuigi teadsin, et ka see hind on vahemalt 3x ulemaksmine. Tema hind langes 200le, siis 150le ja lopuks 120le. Mina raiusin edasi- 20.

Lopuks oli asi juba koomiline ning hakkasin rahakotist parajat rahatahte otsima ja ohh oudust- koige vaiksem kupuur oli 50, mille daam ka endale sai, sest sellistelt tegelastelt ei saa iialgi vahetusraha tagasi. Tegi kull nuriseva nao ja tahtis lisa saada, aga usna pea kadus minema. Hetk tagasi olime restoranist valja astunud ning soo-end-segaseks ohtusoogi eest 55 kohalikku raha maksnud. Oi ma olin enda peale kuri- nii motlematult ei tohi kaituda, kuigi tattoo on ilus ja on aidanud mul vahemalt jargmised paarkummend daami eemale peletada- vehin vaid oma kaega ja keegi ei hakka seletama, et tee teisele kaele veel.

Toitume ka ponevalt- naiteks eile maiustasime keedetud tigudega. Istusime baaripukkidele ning meie ette tosteti vaike kausike auravate tigudega, mida tuleb siis hambaorgiga surkida ja teokene karbist valja tirida ning suhu pista. Vastik pole, aga ulemaara gastronoomiline ka mitte.

Ja koige parem jook Marrakeshis on varskelt pressitud apelsinimahl. Jubeeee hea- iga paev joome vahemalt 3 klaasi ja iga kord kaime uhe ja sama mehe juures, kes meid nahes juba valjaku teisest servast roomsalt tervitab ja kohe 2 klaasi mahla valja valab.

Lihtne, aga aarmiselt nauditav elukene meil siin Marrakeshis.

Oudusega Londonist

Kujutate te ette, et vot just sellise tormituulega maandusin ma Londonisse. Lendamine on tavaliselt lust ja lillepidu, aga seekord ma isegi natuke kartsin. Oleksin palju rohkem kartnud, kuid istusin teises reas ning stjuardesside absoluutselt rahulik naoilme rahustas mind ka maha. Maandumine tormise kulgtuulega tundus loputu, lennuk oli justkui juhtimatu tuulelipp, mis ainult kukkus ja varises, vahepeal oli tunne, lennuki oigel trajektooril hoidmine on sellise tuulega voimatu ja eks me viimaks kusagil pollul uperpalle teeme.

Tegelikult maandusime onnelikult ja rahvas plaksutas- ammu polnud seda kogenud. Londonist oli muidugi midagi tsunamilaadset ule kainud ja kogu linn andis rapakuselt Indiale suured silmad ette. No lihtsalt- koik prugikastid olid uppi lennanud ja vahegi lohakalt kinnitatud asjad olid seitsme tuule poole lennanud-rekka koormakatted, lillevaasid, telefoniputkad, liiklusmargid jne.

Hiljem ootasin keset sellist tormi 2h bussi, sest graafikujargsest liikumisest polnud enam haisugi. Metroo ja rongiliiklus seisis ja suurtel maanteedel olid liiklusonnetuste tottu ummikud.

Amsterdamist reisi alustanud Tanelil oli seiklusi veel rohkem- tema kodumajalt lendas ara katus ning pool joepoolset maja valisvooderdust (onneks on tema toa aken sisehoovi), metrooliiklus seisis ja lennujaama paasemiseks tuli vaesel tudengil takso votta ja tavaparasest veel rohkem raha valja kaia, sest ka kogu Amsterdami liiklus oli umbes. Kohale ta igatahes joudis, kuigi pooled lennud olid tuhistatud- aga onneks mitte tema oma :-)))

Londonist edasisoit polnud kahjuks enam miskit nii lobusat ja narvekodidavat, aga teravatel elamustel on ka piirid.