Täna hommikul alustasime viisaoperatsiooni nr 2 ehk Armeenia viisa taotlemist.
Tavaliselt olen küll mina igasugu organiseerimistööga tegelenud, aga kuna olen juba teist päeva üsna audis- sai kevadpühade aegu maal liiga kõvasti tööd tehtud ja eks ma siis külmetasin- siis pidi Tanel mõned minu kohustused üle võtma.
Täitsin hommikusöögilauas kiiruga ankeedi, jube vähe infot küsisid, kuhu kleepisin ühe vana passipildi, millel olen niii lühikeste juustega. Selle pildi tegin enne magistrantuuri astumist ehk siis 2003. aasta suvel.
Saatsin Taneli tööle koos terve portsu õpetussõnadega: ümbrikusse on vaja panna veel üks tagastuskupong, sularaha passi vahele, teine ümbrik ka kaasa ning kindlasti on vaja mulle tsekk võtta. Ja kindlasti oli veel ühtteist, mis mulle koheselt ei meenu.
Probleem tekkis veel Armeenia saatkonna aadressiga Poola pealinnas Varssavis, sest minu andmetel oli üks (Estraveli viisaleheküljelt pärit teadmine), aga Tanel leidis Armeenia Välisministeeriumi koduleheküljelt hoopis muu aadressi. Ei jäänudki muud üle kui Eesti Välisminni helistada ja täpne asukoht järgi uurida ja arvake ära, kellel oli õigus 
Eks ootame huviga kui kaua see protseduur aega võtab. Imelikul kombel ei ole mul mitte mingit reisiärevust sees. Vist vana kala juba
Kategooriad: Armeenia · enne reisi
Täna hommikul avastasin oma postkastist tuttava käekirjaga ümbriku. Jess- meie passid olid Helsingi Iraani saatkonnast tagasi. Ootasin juba mitu päeva uksekella helinat ja allkirja nõudvat postiljoni, aga võta näpust.
Natuke viisataotlemise protseduurist ka:
Iseenesest äärmiselt lihtne- internetist välja prinditud ja käsitsi täidetud avaldus, koopia meilile saadetud lennukipiletite kinnitusest, 2 pilti, millest ühe kleepisime avaldusele ja teise panime lihtsalt passi vahele. Natuke aeganõudvam oli viisatasu eest maksmine- internetis Sampo kontserni sisene makse oli küll vaid 50 kr (odav ju rahvusvahelise makse eest), aga maksekorralduse koopia saamine pangakontorist võttis aega 2 päeva. Ahjaa- viisa maksis 15 euri, soomlased peavad aga näiteks 50 euri võrra oma kukrut kergendama. Kõik vajalikud dokumendid panin posti ja saatsin tähitud kirjaga Soome. Ümbrikusse lisasin 6 rahvusvahelist postikupongi (nii palju on vaja express posti jaoks- selle fakti teadasaamine võttis abivalmil postitöötajal jube kaua aega- lõpuks päästis meid hädast välja Soome Posti kodulehekülg), aga tegelikult saatsid passid tavalise kirjaga tagasi ja seega olid vaid ühe kupongi ära kasutanud.
Viisa anti 30 päevaks (taotluses küsisime 15 päevaks) ja siseneda võime 3 kuu jooksul (4 aprillist 5 juulini)
Tahtsin viisatasu eest ka kviitungit saada, mida võiks kuludesse panna, aga seda nad mulle ei saatnud. Kahju.
Järgmine etapp on siis 2x Armeenia transiitviisa taotlemine.
Kategooriad: Iraan · enne reisi
