Udaipur

Lonely Planeti kohaselt on Udaipur India kõige romantilisem linn. Olen alati usaldanud LP ning ka seekord nõustun nende poolt kirja panduga. See oli meie viimane väljasõit Delhist ja väga õnnestunud valik. Vaevalt, et esimesel nädalal oleks ma selle linna hämmastavat ja absolutuselt ebaindialikku puhtust, vaikust ja rahu hinnata osanud. Aga pärast viit väsitavat nädalat Hindustani pealinnas (Delhi on väsitav- usun, et selle väitega ühinevad kõik, kes Delhis pikemalt kui paar päeva veetnud) oli see kui rusikas silmaauku.

Tahtsime minu sõbrannale tutvustada ehedaid rongielamusi, aga ei õnnestunud. Rong oli tuliuus (valmistatud veebr 2005), puhas, kiire ja peaaegu tühi. Kui tavaliselt käivad mööda rongi kümned teepakkujad, kelle kõlav hääl kostub juba paar vagunit
eemalt- chai, chai, chai, siis seekord teepoisse polnud. Hommikune chai joomine rongis oli aga rituaal, millest kuidagi loobuda ei tahtnud. Ühes peatuses ronisingi rongist maha- hõikasin üle perrooni- chai ning koheselt jooksis minu poole üks härra, kellel ühes käes ämber topsidega ja teises suur ja räpakas teekann. Te ei oska ealski ära arvata, mis materjalist seal ühekordsed teetopsid olid- savist. Aga tasside välimus oli nii ehe, et pärast kasutamist ei visanud neid tavapäraselt rongiaknast välja, vaid pakksime ajalehepaberisse ja tõime koju. Ahjaa- sama rituaali kordasime ka tagasiteel, sest poolteise krooni eest saada teed ja käsitsi valmistatud tassid- seda juhtub küll ainult Indias.

Udaipuris peamiselt mõnulesime- hommikul magasime kaua, hommikusöögiks sõime imehead euroopalikku omletti ja ka kohv oli enamvähem talutav, aga india kohta ülihea, hotelli romantilise vaatega restoranis. Käisime palees, sõitsime paadiga, vaatasime roosiaeda ja õhtuks matkasime mäe otsa, kus pidi olema linna parim sunset point. Jalutasime lõputult vaiksetel ja kitsastel tänavatel, shoppasime kõvasti, ja lihtsalt tundsime elust mõnu.

Tanel: Ka mulle jättis Udaipur kustumatu mulje –selles linnakeses oli lihtsalt midagi tabamatut, mis tekitas tunde, et seal on hea olla… võib-olla oli see inimeste üldine heatahtlikkus, nende suhteline vaoshoitus, võib-olla miljonidollari vaade järvele,
võib-olla midagi muud. Igatahes on Udaipur koht, kuhu soovitaks ka teistel minna.

Huvitav asi veel, mis sellest kohast meelde jäi – praktiliselt igas hotellis algab kell 19.00 filmiseanss, mille raames näidatakse James Bondi elust pajatavat filmi Octopussy. Alguses ei saanud sellest kummalisest fetišist aru, aga meie hotellis seletas üks tegelane, et 65% selle filmi tegevusest on filmitud nende linnakeses ja nad on selle üle uhked.

Ühes väidetavalt audentses külas käisime ka, mis oli küll rohkem vabaõhumuuseumi laadne. Mina sattusin ühe kohaliku perega jutule (no selline konkreetsete sõnadeta jutuajamine), mille käigus mulle savitöökoja peeneid saladusi tutvustati. Sain ka paar eset valmis meisterdada, aga minu pean küll kahetsusega tunnistama, et minu pikad küüned selleks tööks kõige sobivamad pole. Küll aga sai küüntega vingeid kaunistusi teha. Muid kaunistamisviise proovisin ka, aga pean veel harjutama. No ja jälle ei suutnud ma sealt ostudeta ära tulla- aga need sobivad ülihästi mu talu kööki kaunistama. Ainult mina suudan nii loll olla, kes India pärapõrgust eestisse savinõusid toob ja lausa mitme kilo jagu.

Lisaks nägime veel võrratut nahkehistööd, vääriskivide lihvimist, nn pärsia vaipade käsitsi valmistamist, tekstiilile pärlite ja litrite tikkimist (meeste töö) ning kangatrükki, mis tehakse käsitsi ruutsendimeetri haaval. Kummaline on mõelda, et töö mehhaniseerimine (ma ei pea silmas kõrgtehnoloogilisi masinaid, vaid
veidike moodsamaid töövahendeid) on täiesti mõttetu- alati on odavam juurde võtta mõni tööline või paar. Oskajatest puudust ei ole, sest juba väiksed lapsed õpivad vanemate ja õdede-vendade kõrvalt varajases lapsepõlves töövõtted selgeks.

Indiat ja Hiinat peetakse maailma tsivilisatsiooni hällideks. Indias ringi liikudes paistab nende pikk ajalugu igal hetkel silma, Hiinas oluliselt vähem, sest Hiina on nii ambitsioonikas ja hävitab iga päevaga tohutult, et uuele ja uhkele ruumi teha- eriti
nüüd kui on vaja korraldada- BEST GAMES EVER. Ma ei kahtle hetkekski- nad saavad sellega hakkama. India kulgeb rohkem omavoolu- tegemist on ju maailma suurima demokraatiaga.

Tanel: Selle üle on hindud jah tohutult uhked, et neil on maailma suurim demokraatia, seda tõdemust kohtab igal pool – nii piiripunktis, stipendiaatide vastuvõtul kõrge riigiametniku suust kui ka rongis vesteldes. Eks see siis tõstab nende enesehinnangut
natukene.

Golden Triangle

Seljataga on pikk nadalavahetus. Koige pealt kaisime 3 paevasel kooli poolt korraldatud tuuril (india golden triangle- delhi, agra ja jaipur) ning seejarel 2 paevasel ise korraldatud salajasel valjasoidul, sest ametlikult ei tohi me Delhist lahkuda, aga kogu viie nadala jooksul oleme vaid uhe nadalavahetuse India pealinnas veetnud. Otseselt pole koolist luba kusinud, vaid lihtsalt oleme oelnud hotellis, et paar paeva meid pole. Koik olid rahul ja suuremaid probleeme pole olnud. Seevastu suutsime kooli bossil harja punaseks ajada avaldusega, kus kusisime luba ametlikult paar paeva ringi seigelda. Tuhisest paberilipakast tekkis nii suur tuli, et Vikas (kooli suurim ulemus) soimas esmalt telefoni teel labi Taneli ja seejarel minu takkapihta. Ametlikku luba ei saanud ja sinna tuurile minnes olime juba vaga halvas kirjas- kartsime halvimat. Kohe esimesel hommikul tuli suur ulemus isiklikult meiega pragama nagu meil poleks eelmisest korrast veel kullalt. Minul kukkus suda saapasaarde ning toenaoliselt olin nii sugavalt onnetu naoga, et Vikasel hakkas minust kahju ja mille peale ta murelikult utles, et tegelikult pole ju mitte midagi lahti. Koik on hasti. Happy? Nagu ikka hindudel kombeks kusida. Parast seda sundmust oleme suurimad sobrad- nii jubedalt kahepalgelised on need hindud. Ohtuti soime uhes lauas, tantsisime koos ja muidu kais ulihoolitseva ja lipitseva naoga ringi.

Ahjaa tegelikult saime muudki ponevat teada- no naiteks seda, et see kolmepaevane tuur maksab 10 000 ruupiat, mis uletab keskmise hindu kuusissetuleku naiteks ligi seitsmekordselt ja meie 6 nadalane oppetoo maksab India valitsusele 3000 dollarit + soidukulud, mis meil on orienteeruvalt 2600 dollarit. Nii kohutavalt suur summa, et selle peale ei taha mitte moeldagi. Uhe kurva loo Moskva neljast stipendiaadist raakis ka, kes soitsid valitsuse kulul Indiasse ning seejarel kadusid kaheks nadalaks reisima. Kui valja ilmusid, siis pandi nad lennukile ja nouti kogu raha tagasi. Vot nende venelaste nahas kull olla ei tahaks. Tanel hirmutab mind ikka ja jalle sama faktiga kui hakkan liiga lennukatest reisiplaanidest unistama.

Birla Mandiri lumivalgesse marmortemplisse sisenedes jaid koigepealt silma varvilistes riietes hindu naised, kes istusid templi trepil ja leelotasid. See oli imeilus pilt- erksates toonides sarid valgel taustal. Tegin fotokaga paar klopsu, mille peale naised mind enda juurde kutsusid, et ekraanilt pilti naha. Roomu ja naeru jatkus koigile. Neile jai silma minu peopesa ja kasivart kaunistav uhke hennatatoo, mis teenis uldise imetluse ja heakskiidu, mispeale mind pohjalikult uurima hakati. Positiivse sonumi sain veel hunniku kaevorude eest, mida on mu kaevartel toepoolest igas variandis, samuti longajupp, mis paar nadalat tagasi kusagil templis mu kae umber seoti. Samuti meeldis neile minu erkroosa ratik, kuigi see voeti mu peast koheselt ara, sest hindu naised kannavad seda veidike teisiti. Ratiku alt ilmus nahtavale kuklasse seotud juuksekrunn, mis kohe uldse ei sobinud. Krunn lammutati ara, punuti ehtne hindi pats ja seejarel satiti ratik kohalikele tavadele vastavalt pahe. Edasi mul enam nii hasti ei lainud- kuuned olid lakkimata, kuigi mu pikad kuuned teenisid imetluse, sormuseid sormes polnud, korvarongaid ka mitte, raakimata ninarongast, mis peaks olema jameda hobeketiga uhenduses juukseklambriga. Puudusid ka jalaketid ning tapike kulmude vahel. Igatahes loeti mulle sonad peale.

Votsin opetust- jargmises peatuskohas- mosees ostsin 10 ruupia eest tukk hobedaselt laikivad jalaketid, mille esialgne pakkumine oli 1 000 ruupiat. Iga mosees viibitud minuti ja iga sammuga langes hind vahemalt 5 ruupiat. Kui suutsin vahepeal selle tuutu putuka maha raputada ja kuhugile varjule minna, siis oli hind langenud lausa 100 uhiku vorra. Selline jarjekindlus teeks au igale muugimehele. Oleme viie Indias viibitud nadalaga oppinud kauplemisest roomu tundma, sest nalja saab toepoolest palju. Fikseeritud hindadega poodide poole enam ei vaatagi- seal ei saa ju hindu omale meeleparasemaks tingida ja kuigi turistidele lubatakse madalamaid hindu kogu maakonnas, siis minul on tavaliselt teistsugune arvamus. Ahjaa- minu kulmude vahel on nuud uks ilus tapike ka.

Kui sellest henna tattoost veel raakida, siis Taneli vasakus peopesas on sarnane, kuigi mehelikum kaunistus. Lasime teha need kusagil nn etnilises kulas ja kohalike naiste hulgas on need aarmiselt levinud- eriti maapiirkonnas. Jargmine paev istusime ohtusoogilauas koos kooli koige suurema bossiga, kes Tanelile seletas, et see tattoo tahendab head labisaamist ammaga ning vaatas samal ajal mulle tumedate silmade valkudes kelmikalt otsa.

Kooli poolt korraldatud tuuril poputati meid isegi uleliia. Bussid olid Volvo viimane mall (kuigi muidu on siin vaid kohalikud TATA bussid), bussis serveeriti midagi vahetpidamata ja telekast naidati tundide viisi (mottetud) bollywoodi filme. Minu laheduses istus uks Afganistaani tudruk, kes mulle siis natuke ka filmide sisu seletas, sest india filmid olla ka tema kodumaal aarmiselt populaarsed. (Tanel – Viimasena pandi siis peale film, mida v6is natukenegi vaadata – Tegemist oli m2ruli/romantilise draamaga, mille tegevus toimus Venemaal. Palju oli venekeelset ropendamist, mille peale pool bussi – need, kes vene keelt oskasid – naersid v6i ahhetasid, teine pool aga m6istmatult vaatas, milles nali oli. Igatahes oli seal filmis mingit tegevust, mitte nagum6nes teises filmis, mis j2id ainult seet6tt meelde, et selles m2ngis Miss Maailm.) Sooma viidi meid koige vingematesse kohtadesse ja oobisime viie tarni hotellides (ka euroopa moistes). Sookide valik vottis silme eest kirjuks ja ohtuti korraldati meile koige uhkemates banketisaalides pidu, mis oma suurejoonelisesus ei jaaks alla isegi Oscari galale. (Tanel – selle peo kohta… alguses kui sisse astusime, tunduski nii, et oleme sattunud kuhugile gaalale, niipea aga kui muusika m2ngima pandi, muutus see koht justkui tavaliseks diskosaaliks a’ la Dekoltee, selline ruumi ebaotstarbekas kasutamine tundus suht m6ttetu, samas tundub m6ttetu kogu meie peale raha kulutamine… milleks on vaja Indiast luua mingit ilusat pilti, panna pysti Potjomkini kyla… lihtsalt hea mulje loomiseks kulutati ikka naeruv22rselt palu raha, India valitsus v6iks odavamaid mainekujundusprojekte v2lja m6elda.) Poputasime end hotelli spas ja tundsime end kallite ja noudlike kulalistena. Uhesonaga valise sara pealt ei hoitud kull mitte uhtegi ruupiat kokku. Kui ei teaks, siis voikski arvata, et selline ongi toeline India.

Muidu oli see tuur usna talumatu ja vasitav. Meie opingukaaslased (valdavalt vaesetest vennasvabariikidest) sattusid igast ilusast kohast nii suurde vaimustusse, et igast poosast, igast lookas lauast, igast basseinist, igast hoonest pidid vahemalt 10 pilti tegema ning seoses sellega lagunes koost meie esialgne reisigraafik ja paris palju olulist jai nagemata. Sellest on aarmiselt kahju. (Tanel – kui tavaliselt paistavad piltide kl6psimisega silma jaapanlased, siis meie reisil olid selle ala kangelasteks usbekk, kasahh ja tadzhikk, kes k2isid ringi nagu kolm p6rsakest ja muudkui kl6psutasid teineteisest pilte. Taj Mahali juures oli vaja teha fotomontaazhe, kus h6redate vuntsidega tadzhikk hoidis Taj Mahali tipust kinni v6i seda kaunist ehitist oma k2e peal. Usbekk kl6psis pilte ja kasahh seletas kymneid kordi, et selline pildistamisviis on tema idee. Iga ehitise juures ootasime isehakanud fotograafe j2rele. K2ige parem oli mu meelest Fatehpur Sikri templi juures toimunu – k6ik istusid juba bussis ja ootasid kui meie jutu kolm p6rsakest tulid m88da templi umbes kahesajaastmelist treppi allapoole ja tegid iga astme peal v2hemalt yhe pildi, ise samal ajal pidevalt kohti ja vaatenurki vahetades. Kasahhil oli ka videokaamera, millega j22dvustati k6ik see pildistamine… 2kki panevad siis kokku mingi behind the scenes l6igu, mis pajatab fotode synnist.

Samuti ei jaetud meid hetkeksi omapead s.t. giid plaksutas pidevalt kasi ja hoikas- rajasthan group, please move. 120 inimest uhes tempos ja uhes suunas liikuma saada on koigile suur valjakutse. Eriti mulle, kes on harjunud omas tempos ja oma tahtmise jargi maailma avastama. (Tanel – Selline tagant utsitamine, pidev venitamine ja fotograafiagurmaanide j2rele ootamine t2hendas seda, et paljud asjad j2idki n2gemata v6i tiriti meid m6nest kohast nii kiiresti l2bi, et ei j6udnud aimatagi, mis see oli v6i mida kujutama peaks. Kui meil siin seoses ebaregulaarse koolisk2imisega probleeme ei oleks olnud, siis oleks v6inud ju v2ikese skandaalikesegi korraldada… et oleks tahtnud just yhte v6i teist asja n2ha, mida meile ei n2idatud, aga igaks juhuks hoidsime suu kinni, et mitte korraldajatel harja veel punasemaks ajada. Eneli m6ned v2ikese ulatusega skandaali ikkagi tekitas… ntx kui meie l6una 4 tundi edasi lykati, siis n6udis syya, mispeale lubati, et saad-saad, varsti saad. Tegelikult hoolitses ta rohkem vist ikkagi selle eest, et ma n2lga ei sureks, kuna hommikus88gile j2in hiljaks ja toitusin ainult j22nustest. Ise eeldasin, et kannatan need paar tundi 2ra, aga Fatehpur Sikri templi ees hakkas n2lg juba silman2gemist 2ra v6tma. Kus h2da k6ige suurem, seal abi k6ige l2hem – templiv2ravas istus vanamees, kes myys pirukaid – ostsime siis m6lemad kaks munapirukat. Meie ostmisprotsessi n2gi pealt yks giididest, kes sellise teguviisi peale p2ris 2ra ehmus ja hakkas k2tega vehkides meie poole jooksma, karjudes:”It’ s not hygienic!” Kohale j6udes yritas ta ostu takistada, rebides Eneli k2est raha ja korrutades, et see pirukas ei ole hygieeniline. Meie kahe j6ud k2is sellest daamist aga yle ja ikkagi ostsime need pirukad, eeldades, et igal juhul on see sealsamas v2rskelt valmistatud pirukas ohutum kui mingi restoranitoit, mis on tykk aega palavas k88gis seisnud ja s88jaid oodanud. J2rgmisel p2eval oli mul kyll paha olla, aga ma arvan ikka, et need munapirukad selle p6hjustajaks ei olnud, kuna j2rgmisel p2eval oli meeste tualetis ikka p2ris pikk j2rjekord just selliste kabiinide uste taga, mis viitasid v6imalikele k6huh2dadele… arvatavasti ei olnud siis m6ni restoranitoit k6ige hygieenilisem:)

Teine skandaal oli seoses shoppamisega – Enelil oli kindlasti vaja shoppama minna… v6i siis tegelikult Udaipuri rongipileteid ostma kui aus olla ja v6ttis siis yhe giidi ette kysides, millal shopata saab. Vastuseks tuli, et saad-saad, 2ra muretse. Eneli soovis ikkagi kinnitust esitades kuldse kysimuse: ”Promise?”. Selle peale antud vastus: ”Hindu Promise” ei olnud kyll see, mis eriti kindlust oleks sisendanud, ma vist polegi varem kohanud nii palju inimesi, kes tulevad ja sulle lihtsalt n2kku valetavad, eriti n2eb seda raudteejaama ja hotellide l2histel, kus aetakse selliseid muinasjutte suust v2lja, et ei teagi, kas naerda v6i nutta. N2iteks rongijaama minnes ei ole v6imalik minna pileteid ostma, sest s6na otseses m6ttes on Sul inimmyyr ees, kes ei lase sind lihtsalt leti ette, peamised jututeemad on see, et kassad on ainult hindudele ja see, et turismiofficeis saad oma piletiasjad korda ajada. Igatahes Eneli sai l6puks oma shoppamise mingis eriti hullus kohas, kus k6ikidele hindadele oli yks null l6ppu kirjutatud… raamatud maksid tuhandeid ja t2iesti m6ttetud v2ikesed kujukesed kymneid tuhandeid. S2h sulle siis hindu promise’it.

Ainult Taj Mahalis anti meile natuke oma aega, mis loppes sellega, et koik koheselt laiali jooksid. Meie samuti, aga lopuks hakkas info puudus hairima. Esialgu pinnisime uht opetajat oma loputute kusimustega ning parast sorkisime kahekesi giidi sabas. Arvan, et saime oluliselt rohkem teada kui teised. (Tanel – kuidagi jama oli jah ringi k2ia ja vaadata yht asja ja teist asja, samas aru saamata, millega siis tegu on. Giid aitas meid 6nneks h2dast v2lja, r22kis sellest, kelle kirstud seal hoones sees on ja ka saamisloost, sellest, kuidas k6ikidel hoone ehiotuses osalejatel raiuti p2rast selle valmimist n2pud maha, et nad ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist valmis meisterdada ja ka sellest, et Taj Mahali pysti pannud valitsejal oli plaan endale hauakambriks ehitada Taj Mahali koopia aga seekord mustast marmorist. See plaan ei l2inud kahjuks l2bi, sest tema poeg ei sallinud sellist raha kulutamist, pistis isa vangi ja nii j2igi ilus plaan mustast marmorist maja ehitamise kohta katki. Usbekk r22kis mulle juba esimesel koolip2eval, et tegelikult ehitasid Taj Mahali hoopis tema rahvuse esindajad. Taji juurde j6udes oli jutt juba selline, et k6ik templid, mida me teel Agrasse n2gime, on usbekkide ehitatud… noogutasin siis peaga ja muigasin heatahtlikult… jajah Dimka, ehitasid kyll usbekid jah. Tegelikult ma ju ei tea, 2kki ehitasidki?)

(Tanel – Enam v2hem 6igel ajal j6udsime Delhisse tagasi – j6udsime veel k2ia hotellis ytlemas, et nad meid j2lle m6nda p2eva ei n2e ja siis hopsti Udaipuri rongi peale.)

Aga sellest juba jargmine jutt.

Igav liiv ja tühi väli

Vuntsidega naised (Tanel)

Jah, kurb, aga tõsi, mitut vuntsidega naist sai Bikaneri tänavatel nähtud.

Esimesel päeval, kohe pärast rongi pealt maha jõudmist ronis meile külje alla üks hindu, kes pakkus meile ööbimiseks oma hotelli. Meie olime alguses skeptilised, eriti Eneli, kes traditsiooniliselt arvas, et me võiksime selle venna maha raputada. Lõpuks, olles näinud, et raudteejaama äärsed hotellid just päris viie tärni mõõtu välja ei andnud (kui tuba vaatama läksime, keerati telekas hästi valjuks, et me ei kuuleks tänavalt ja raudteelt tulevat müra), siis otsustasime, et vaatame, mida mees meile siis pakub. Ja pakkus ta meile head kraami, pole midagi öelda… 150 ruupia eest täitsa viisakas tuba. Lõime käed ja tellisime kohvi (musta värvi vedelik, meenutas kergelt viljakohvi maitset aastate tagant) ning hotelliomanik hakkas meile kaamlisafarit pähe määrima, ütles, et 2000 ruupia eest saaks täitsa kobeda safari kokku panna. Kahjuks ei olnud me taibanud nii palju raha kaasa võtta, mistõttu meil ei olnud talle nii palju välja käia. Meie finantskrahhile ei teinud üldse head see, et meie vaprad kursusekorraldajad reedel raha välja ei maksnud, viitasid vihmasajule. Igatahes lõpuks jäi diil selline, et maksame 1400 ruupiat kahepäevase safari eest ja saame selle eest 6 liitrit mineraalvett ja ka süüa. Esimese päeva õhtul selgus, et mul oli rahakotis veel 20 dollarit, hea, et seda kohe ei avastanud, muidu olekski arvatavasti 2000 ruupiase retke omale saanud.

Safari pidi aset leidma meie sealviibimise teisel päeval, seega oli vaja sisustada see esimene päev, siinjuures tuli meile appi jälle hotelliomanik, kes esiteks organiseeris meile linnatuuri. Tuurile anti giidiks kaasa poiss, kes tegi oma tööd tasuta ja hea rõõmuga, sest ta vajas keelepraktikat. Poiss ei olnud suu peale kukkunud ja aus ka. Alustuseks hämmeldus ta selle peale, kui Eneli ütles, et ta oskab 3 keelt ning trumpas kohe üle – tema oskavat 14-17 keelt. Alguses võttis küll tummaks selline ülestunnistus, aga hiljem selgus, et poiss pidas keeleoskuseks mõnede sõnade tundmist – prantsuse keeles bonjour, hispaania keeles siesta jne. Kui nii mõelda, ega ma sellele kutile keeleoskuselt palju alla ei jääks. Muuhulgas oskan ka hindi keelt (namaste) ja juutide ivriiti (shalom), araabia keelest rääkimata (salaam aleikum). (Eneli- Mina voiks siia nimekirja lisada lao keelse Sabady, hiina keelse nihau ja tiibeti keelse tashi telek- niiet kahepeale annaksime kull arvestatava polugloti moodu valja) Poiss oskas ka hästi komplimente teha, kui Eneli vastas (ausalt) oma vanuse kohta, siis poiss ütles, et tema pakuks vanuseks 35. Ega minagi komplimendita jäänud, sinnamaani olin ma ära teeninud ainult positiivseid hinnanguid – „Sexiest man on earth“ või siis vähemalt „Moviestar“, siis tema arvas, et ma näen oma pool aastat lõikamata juustega välja nagu tüdruk… eks tal oli omajagu õigus ka… aga tavaliselt selliseid asju ju otse näkku ei öelda, onju? Igatahes ma pikka viha ei pidanud ja lahku läksime ikka sõpradena, väikemehe mündikollektsioon täienes Eesti 1 kroonise ning 10 ja 20 sendisega.

Pärast linnatuuri tellis hotellimees riksha, mis viis meid tutvuma kaamlite uurimiskeskusega ja ühe kohaliku ülikute matmispaigaga. Kaamlid olid toredad, muuhulgas sai näha tantsivat kaamlit, kes on mitmeid võistluseid võitnud ja ka kohaliku piirkonna kõige ilusamat naissoost kaamlit, kellel olid täpselt nii lühikesed jalad ja nii kõrge küür kui vaja. Ta oli võitnud ka iludusvõistlusi ning teeninud välja missi aunimetuse. Räägiti palju kaamlite elust ja olust, sellest, kuidas neid seemendatakse ja kuidas nad poegivad, mida ja kuidas söövad-joovad, väga hariv tunnikene oli, kaamlipiimast pidasime targemaks loobuda, ei olnud piimaisu.

Järgmiseks sihtmärgiks oli eelnimetatud ülikute matmispaik… Igav tundus, lihtsalt sambad püsti ja nimed kõrval… ühesõnaga tavaline surnuaed. Hakkasime juba peaaegu ära minema, kui kuulsime surnuaia seina tagant röökimist ja kellade helinat, läksime vaatama, milles asi. Selgus, et kohalikud pidasid surnuaia taga solgiaugu ääres festivali. Rahvasumma keskel oli käru, kus peal olid pühad pildid, rahvas laulis ja tantsis ümber selle käru. Läksime lähemale, et ka pidutujust osa saada… ega hindud eriti kadedad ei olnudki, üks mees võttis meid käekõrvale ja tiris otse rahva keskele… püha käru juurde. (Eneli- kogu seltskonna peale oli vast miski 4-5 hindi keelset laululehte, millest 2 kohe meie nina alla pisteti- tegime tarka nagu ja laulsime kaasa) Esiteks mäkerdati meie otsaesised mingisuguse punase ollusega kokku, alguses arvasime, et ju tegemist ikka verega oli, aga hilisem maitsmine seda arvamust ei kinnitanud, seda sodi määriti mulle ka kaela ja särgi peale, Eneli pääses märksa kergemalt. Kui käru juurde jõusime, pisteti meile kordamööda pihku üks kauss, mille sees oli elav tuli ja kellukene. Põleva kausiga tuli teha ringe püha pildi ees ja kellukest tuli hullumeelsuseni taguda, et kohalikke veelgi rohkem pöördesse ajada. Need rituaalid tegime ausalt ära, ei tõrkunud ega midagi. Pärast kellukese intsidenti tuli üks nooremat sorti härrasmees mu juurde ja poetas mu peopesale määratlemata värvusega puru ning näitas kehakeeles, et ma peaksin selle suhu panema… Kuna ta ise ka sama puru omale ohtralt hammaste vahele ajas, siis mõtlesin, et mis seal ikka, proovin ka… kui ta ise ka sööb, siis ei saa ju mingi hullu asjaga tegemist olla. Siiamaani ei tea, millega tegemist oli ja vist ei tahagi teada, igal juhul võttis see puru katuse täitsa korralikult sõitma, nii, et sirgelt käimisest ei tulnud mõnda aega midagi välja, tasakaal kui selline jäi ikka alles, aga seda natukene moonutatud kujul… nii, et Eneli pakkus lausa oma tuge, et mind rikshani tagasi talutada. õnneks oli see efekt tunni aja möödudes täiesti üle läinud ja pikemaajalisi komplikatsioone sellest kontrollimatu aine tarvitamisest (loodetavasti) ei tulnud. (Taneli samm oli ikka vaga sarnane joodiku omale)

Hommikul laksime siis kaamelisafarile. Saime kaasa firma vaidetavalt parima giidi- oli vaga tore ja asjalik mees ning vastas roomuga meie koigile kusimustele- isegi veidike rumala kolalistele.

Aga teada saime jargmist:
Uks ha pollumaad korbes maksab 20-50 tuhat ruupiat, uks hea paariaastane isane kaamel 25 tuhat. (hinnad jagada kolmega). Pohjavesi on 200 m sugavusel ning pollumajandusega on voimalik tegeleda juulist- septembrini ning novembriks on viimne kui vaartuslik kors pollult ara korjatud. Kasvatatakse peamiselt seesamiseemneid, maapahkleid, arbuuse. Suve saabudes pakitakse kogu majapidamine- lapsed, koduloomad, toidu- ja joogikraam ning muu hadavajalik kaamelivankrile, soidetakse korbesse pollupidamisega tegelema ning sugisel kui ilmad juba valjakannatamatuks muutuvad, siis kolitakse kulla voi linna tagasi. (Tanel – Teada saime ka seda, et hiired on öösiti urus ja v2ljas ei k2i, okkalisi p66said ei ole m6tet pajaste k2tega endast eemale lykata ja et kitsed oskavad puu otsa ronida kui v2ga tahavad)

India metsik rahvaarv hakkab isegi korbes silma. Uhesonaga on seal rahvastikutihedus enamvahem analoogne kodumaise maapiirkonnaga, kus mooda teed kompides monda inimest ikka kusagil kauguses kohtad. Keegi rabab pollul tood teha, keegi tuleb kaamliga vastu, moned jalutavad mooda teed, lapsed mangivad liivaduunidel, keegi karjatab loomi, teised magavad kohas, kus natukeni varju. Raakimata lastest, kellel on vooramaalaste suhtes hea nina ning koheselt sind tervitama jooksevad.

(Tanel – K6rbes m2ngivad lapsed olid meeldiv vaheldus linnade lastele. Kui viimased kohe k2e su poole pikale ajavada ja raha n6uavad, siis k6rbe laste silmades peegeldus vaid siiras uudishimu, ainuke asi, mida sooviti oli see, et neist pilti tehtaks)

(Eneli- tegelikult juba kulakeses roomustasime vaga paljusid inimesi kui neist pilti tegime. Juba pildile poseerimine oli suur room, sulelapsed aeti ules ja kogu suguvosa kutsuti kokku- veel suurem room oli enda pildi fotoka erkaarnilt vaatamine. Giid paar korda tolkis meile- nad on vaga-vaga onnelikud)

Paris asustamata korbe nagime vast pool soiduajast- peamiselt goverment landi, mis on reserveeritud miski maagi kaevandamiseks (meile oeldi betoon, aga vaevalt, et me betooni all uht ja seesama produkti motleme, valdavalt soitsime mooda nn tanavaid, kus kahel pool suurte aedadega (aegajalt isegi lausa kaitsekraavidega) pollud, et korbeloomad (antiloobid, lambad, kitsed, lehmad, kaamlid, kameeleonid, sisalikud ning hiired) pollusaaki havitama ei paaseks ja vahetult enne sihtpunkti joudmist nagime liivavalju, uksikute korgemate puudega (jube teravate ogadega), kus kais aktiivne karjatamine. Suur nalg oli kitsed isegi puu otsa ajanud. Minu subjektiivse arvamuse kohaselt, seal loomadel kull midagi naksida polnud, aga soomise sarnase tegevusega loomad aktiivselt ametis olid. Aga lambad on neil kull vorreldes kodumaiste isenditega vaga saledad- voiks oelda- lausa kondiselt kohnad.

Keskpaevase paikese eest soitsime kuhugile maha jaetud nn tallu. Pollupidamisega seal ei tegeletud, kuid vaike valgete kiviseintega paar korda paari meetrine onnike oli pusti. Kohemaid jooksid meid tervitama korvaltalu lapsed- 2 vaikest ja 1 suuremat sorti koolipoiss. Kaamel rakendati eest, onni porandale pandi paks vatitekk valgetele siidinahkadele ning teise nurka tehti tulease. Vahepeal laks akendeta- usteta ruumis usna suitsusaunaseks, silmad jooksid vett, hingamine muutus raskemaks ja suitsukala lohn tuli riietele juurde. Koigepealt keedeti suur pajatais riisi, siis tehti koogiviljarooga (sibul, kuuslauk, tomat, midagi veel ja ohtralt maitseaineid) ja lopuks hakati chapatisid kupsetama (imehead india leivakesed- kull pigem saiakesed- tainas tehti ka kohapeal). (Tanel – T2itsa hea toit oli jah, parem kui t2navas88gikohtades… v6i oli mu k6ht tollel hetkel lihtsalt nii tyhi, et sellise arvamuse mus esile kutsus. Meid tervitama tulnud lapsed passisid kogu selle aja meid ja s88gitegijaid, tundus, et nad oleksid n2lgas ja loeksid meie suut2isi. Kui oma s88giga olime yhele poole saanud, siis l2ks Eneli syda j2rjekordselt h2rdaks ja ta pakkus yhele lapsele chapatit, millele vastati keeldumisega… Mis siis ikka, 2kki ei julge v6tta, h2beneb vms, oli esimene reaktsioon… kui ei taha siis ei taha, oli teine. P2rast selgus, et lapsed ei lugenud meie suut2isi, vaid hoopis lonkse, sest neid huvitas hoopis meie joogitaara – giid seletas hiljem, et veepudeleid saab v2ga edukalt taaskasutada 6li, teravilja ja muude v2iksemakoeliste asjade hoiustamiseks. Niipea kui pudelid lastele yle antud, olid nad kadunud ja nende n2gusid me oma retkel enam ei n2inud. Kui l6una s88dud, tukastasime poolteist tundi, vaatasime veel, kuidas k6rbes vihma sajab… ei ole just sage vaatepilt ja s6itsime edasi targas reisiraamatus reklaamitud rottide templi poole)

Karni Mata tempel (Eneli)

Kaamliga soitsime otse linnakese kesklinna, kus pidime tutvuma tolle paeva viimase vaatamisvaarsusega- Karni Mata templiga. Templi varavate juures oli uhke indialik silt- tegemist olla lausa 8. maailma imega. Ootusarevus kerkis korgele. Nagu kombeks- jalanoud tuli jalast votta ja esmapilgul ei olnudki midagi vaga omaparast- vaid moned puhad rotid siblisid edasi- tagasi. Hindud vaikselt lesisid nende rottide vahel- aegajalt jooksid ule jalgade voi kohu ja siis naksisid korvast. Oehh. Kuidagi suutsime end koguda ning vastikustunde maha suruda ja rotihordidele lahemale minna, et fotokaga moned klopsud teha. Mul vottis see paris kaua aega ja hunnik kilkeid, aga kuidagiviisi sain koos paari rotiga uhele pildile. Aegajalt pidin ikka huppama ka, et rotid ule mu varvaste ei sibliks. Paar rotti olid ara karvanud- teised narisid neid, raakimata kumnetest rottidest soogi- ja jooginoude aarel. Uhesonaga vaga rove ei olnudki. Aga siis votsime teekonna altari ette ning esimene kord jai minul sinna minemata (Tanel – Heheh, altari ette:)). Tillukeses ruumis oli tuhandeid rotte, pilku ei saanud mitte kuhugile suunata- ilma et teine tuhat sulle silma ei hakkaks. Julgus sai otsa ja jooksin kilgates tagasi. Puudsin kuidagi leida kompromissi viisaka kaitumise ja tahtmatute liigutuste ning haalitsuste vahel.

Ma ei tahtnud isegi moelda faktile, et moni voiks neist ule minu paljaste varvaste joosta. Tanelile tegi minu kaitumine muidugi vaga suurt nalja- ilkus ja narris heatahtlikult- puhad loomad ju. (Tanel – Rotid olid v2ga sympaatsed, kordagi ei yritanud nad Enelile liiga teha, selline p6hjendamatu vastumeelsus rottide suhtes tekitaski mus natukene kummastust ja narrimissoovi) Teiseks katseks olin juba paremini varustatud- otsisin kotisugavusest valja sokid ja tombasin jalga. Kohe palju julgem tunne oli- joudsin altarini ja sain paar minutit ringi ka vaadata, siis sai vastikustunne uudishimust voitu. Rotid olid absoluutselt igas voimalikus ja voimatus kohas- kasipuust polnud ka motet kinni votta, sest selle peal, vahel ja all oli vahemalt sada rotti. Moned olid elus, teised karvanud. Ma olen oma elus ikka uht teist nainud, aga see, mis pilt Karni templis avanes oli taiesti omaette tase. Neid ridu kirjutades tuleb isegi veel jalkustunne peale. (Tanel – v2ga tore tempel oli)

Rongis tagasi (Tanel)

Tagasiteel Bikanerist sattusin 6nnekombel istuma yhe v2ga tegija hindu vastu, kellega sai t2iesti normaalsel tasemel suhelda ja ka teemad, mida katsime ulatusid kriketist Hiina-India majandusmudelite erinevuseni, s6navabadusest kastisysteemini, geneetikast hinduismi l2teteni. Ytlemata harivad tunnid olid seal rongis, sain India ja indialaste usu, m6tteviisi ja tundmuste kohta rohkem teada kui oma ylej22nud elu jooksul kokku… selliseid teadmisi raamatust ei saa, seega olen ytlemata rahul, et sleeper-klassi arvatavasti k6ige tegijam hindu just mu vastu istuma sattus.

(Eneli- mina olin paevast nii vasinud- peamiselt mittemidagitegemisest ja ronisin oma koikule lae alla magama- vahepeal puudsin poiste juttu ka natuke kuulata, aga vaga hasti ei onnestunud. Natuke kahju oli ka, aga jargmisel paeval pinnisin pool hommikut Tanelit, et ta mulle ka igasugu ponevat raagiks- naiteks on neil kvoodisusteem s.t. kui tahad kuhugile riigiametisse kandideerida, siis pool kohtadest saavad madalama kasti hindud ja pool korgema omad. Aastakumneid raagitakse kvoodisusteemi kaotamisest, aga ukski valitsus ei julge nii ebapopulaarset otsust teha, sest valdav osa valijatest on madala kasti hindud)

Kooliskäimisest India moodi

Tegelikult kain ikka koolis ka, kuigi minu saadetistest voib kull teistsugune mulje jaada.

Igal varahommikul (7.15) ootavad meid paar kvartalit eemal suured dziibid, et meid kooli tuua. Esimene nadal oli 2 autot (valge ja tumepunane) ja 2 turbaniga autojuhti. Uhte autosse topitakse 8 inimest (4 pagasiruumi) ja koolist tulles mahutatakse esiistmele veel ka opetaja. Mone aja parast vahetus 1 autojuhtidest ja tollel hommikul muutus autosoit reaalseks arvutimanguks. Taiesti pahaaimamatult istusime tol paeval valgesse autosse ja Tanel esiistmele, kust on vaieldamatult parim ulevaade liiklusest.

Tuhandete eri turvalisusasmete ja kiirusega liikuvate masinate (aga ka hobuveokite ja tanaval jalutavate lehmade) vahel toimus ulikiire soelumine, kus autode tihedus on analoogne sovjetiaegse Saaremaa praamiga, kus autoust avada polnud voimalik. Ainult et see koik toimib liikumises. Tapselt nagu rallisoidu arvutimangu korgematel tasemetel. Pikematel loikudel (kuni paarsada meetrit) kerkis kiirus 90ni. Kolmveerand tunni jooksul joudsin vahemalt kummekond korda moelda, et nuud on kindel mats- aga taiesti imekombel ja enamasti vahem kui 10 cm jai plekimolkimisest puudu. Igal teisel hommikul vaatan oudusega, kuidas 7 realist tanavat uletavad kuskil 10 aastane koolipoiss oma pisitillukese oega. Mina naiteks ei suutnud seda tanavat uletada. Ilma liialdamata. Seevastu lehm jalutab flegmaatilisel moel ule ukskoik millise tanava.

Esimest kolakat ei tulnudki kaua oodata. Meie crazy driver (selline on ta huudnimi) pidurdas kojusoidul vaga jarsult ja uks mootorrattajuht porutas hooga tagant sisse. Ja mina istusin just pagasiruumis vastu ust- hea et suur buss polnud. Mootorrattur kiskus seejarel oma mootorratta meie masina alt valja, autojuht viskas kiirpilgu masinale ning koik osapooled jatkasid rahulikult teekonda. Ainult soitjad olid hammelduses.

Kui crazy driver kogu oma tahelepanu liiklusele kontsentreeruks voiks teda natukenegi rohkem usaldada, sest pean tunnistama, et ta on usna osav. Aga vahemalt esimestel paevadel parast minu autosse istumist, sattis ta oma tahavaatepeegli suunaga minule ning sona otses mottes jollitas mind pidevalt. Nuud see asi nii hull enam ei tundugi- oleme molemad vist ara harjunud. Tema minuga ja mina tema vahtimisega.

Alates jargmisest hommikust parast kokkuporget saadetakse meile ka kolmas masin, sest valdav osa tudrukutest ei ole nous enam valgesse autosse istuma. Mina olen ainuke ”hull”, sest Tanel tahab ikka ja jalle seda arvutimangu tunnet kogeda ja kui ma esialgu puuangi teise masinasse istuda, siis enne valjasoitu korraldatakse asjad ikka nii, et eestlased uhes masinas oleks. Ja selle igahommikuse ja –lounase ralli oleme sunnitud labi tegema ilma turvameetmeteta- turvavoosid nad siin ei tunne ja kui siia lisada veel vaga auklikud ja olematu kattega teed, siis voiks oelda, et adrenaliinipuuduse ule me ei kaeble.

Kool peaks algama kell kaheksa, aga parast esimest nadalat on ime kui enne kella uheksat midagi toimuma hakkab. Kull on meie opetajal (25 a kena naisterahvas) vaja minna templisse, siis istub ta internetitoas (vahel ta laheb sinna ka keset tundi ilma sonagi lausumata), siis raagib poolteist tundi jutti telefoniga ja vahetevahel ilmub valja alles parast kohvipausi (mis lopeb orienteeruvalt kell 11). Teinekord utleb ta meile keset tundi, et tal on koht nii tuhi, et lopetame tanaseks ja lahme parem sooma. Koige vasitavam on siis, kui keegi tema kaest kogemata shoppamise ja turgude alast nou kusib. Sellest voib ta vaterdada pikki tunde. Uhesonaga oppetoo ei ole eriti aktiivne (keegi utles, et 30 % tood ja 70% lobu)

Kogu kooli peale on 6 internetiuhendusega arvutit, millest vahemalt 3 tk on pidevalt rikkis. Nii kaib pidev voitlus- see on ka uks pohjus, miks me hommikul crazy driveriga kooli soita tahame- siis oleksime esimesed, kes internetituppa jouavad. Koolisooklas vaadatakse aktiivselt US OPENit voi siis kriketit ning vaga igav seetottu polegi.

Koolitarkuse omandamist alustasime paris nullist- what is computer? ning seejarel wordiga- how to open the files? Esimene nadal kuluski wordiga tutvumiseks. Pean ausalt tunnistama, et kogu nadala jooksul ei saanud ma vist uhtegi uut teadmist. Pigem tegelesime arusaamatute asjadega- kuidas teha wordis tabeleid voi joonistada. Mottetu ju. Jargmise nadala teemaks oli excel, mis oli veidikene huvitavam, kuigi mitte oluliselt. Asi tipnes makrodega, millest mitte keegi mitte mohkugi aru ei saanud. Opetaja kull kirjutas puust ette ja punaseks, aga kui sisu jaab arusaamatuks, siis tulemust pole.

Kolmanda nadala teema oli Powerpoint, mis oli vast koige lobusam, sest saime ulesandeks koostada slide-show teemal Incredible India. Mina vehkisin Lonely Planetist info maha ja tegin sellise tavaliselt igava esitluse. Koige lobusamad olid need, kus oli kirjeldatud oma emotsioone ja motteid- moted valjavotted zambia tudruku (must) esitlusest:

* They are whitish in color and very beautiful women, it’s the place to marry if their culture can accept you as a black person.
* The women wear long dresses with trousers inside, you never see their legs, awe. No mini skirts.
* The married women have a red round paint on their forehead to symbolize they are married.
* 50-90% women prefer to wear slippers than shoes
* The men wear tight trousers to follow their body structure, if you want to imagine how a man looks like, this is the world.

Jeemeni poisil on kull hea inglise konekeel, aga kirjakeelt naersime tukk aega (kuigi ei ole ilus teiste ule naerda) INTERESTING PLAECE, CULLURE,

* THE FAMUSE IN INDIA TO TRANSBORT AND CHEBE IS NAME ( RAKCHAA) IT IS VERY INTRESTING
* ALL THE MAILS NESSASRLY CONTACT OF RICE AND DEFRENT FOOD VEGETABAL AND MEET SOME TIME THE TESTE IS VERY DELISUSE AND SOME TIMES DEFRNTE
* A lot of religions in India Muslim _ cerstain seekh I think 120 relegations and all of them live in a home one.

Parima esitluse tiitli teenis ara uks Indoneesia poistest, kes oli toepoolest vaeva nainud. Uhked pildid opetajast, meie kursusest ja igasugused huvitavad efektid. Auhinnaks sokolaad.

Nuud opime Accessi ja see on veits lihtsam kui hiina keel. Uhesonaga oleme teinud paari nadalaga olulise tasemehuppe . Voiks lausa oelda, et lasteaiast ulikooli. Kodus midagi tegema ei pea ning tunnis aktiivne kaasatootamine on usna vabatahtlik.

Kaasopilastest ka:

Jeemeni poisil on naiteks 4 naist. Kui kord sellest juttu tuli, siis meie grupi 2 koige temperamentsemat tudrukut (kuubakas ja zambiast) ning opetaja laksid taiesti polema ja kui jeemenlane miskit raakis, siis teised ahmisid ohku. Pohimotteliselt on nii, et koigil naistel on oma maja ning mees kaib lihtalt kulas- 2 paeva kaupa igas peres. Igatahes ei saanud absoluutselt aru, kui tudrukud arvasid, et see on ebaoiglane naiste suhtes. Koik on ju onnelikud ja tema armastab koiki vordselt. Kui aga hakati uurima, kui ta leiab veel ka 5 naise, kes talle hirmsasti meeldib, mis siis saab- aga siis pidi limiit tais olema ja rohkem ei ole voimalik. Isegi mitte siis kui 1 on ara surnud.

Siis on meil 2 vietnamlannat, kellest uks on toenaoliselt 1.30 pikk ja naeb valja nagu baby, mis ongi tema huudnimeks. Tegelikult on ta 30. Zambia tutarlaps oli algul arvanud, et teisel vietnamlannal ei olnud oma last kuhugile jatta ja tuli kooli koos lapsega. Inglise keelt nad eriti ei raagi ning suhtlemine seega napivoitu. Parast kolmandat nadalat istusid nad hommikusoogilauas aga eraldi. Arvasime, et nad on tulis. Nii oligi. Omavahel ei suhelnud, pilke ei vahetanud, soitsid eraldi autodes ja soid eraldi laudades. Uks kuulas terve vaheaja pleierist muusikat ja uneles, nii et teine ei paasenud tema tagant liikumagi. Paar paeva hiljem plahvatas pomm- nad laksid autos tulli- raakisid omavahel ulikiiresti kuigi haaletoon oli taiesti tavaline. Vietnami kultuuris on nao kaotamine (ehk vihastamine) uks hullemaid asju, millega voiks hakkama saada. Nuudseks on nad enamvahem ara leppinud, kuigi endist sobralikkust nende vahel ei enam ei ole.

Siis on uks 34 aastane meesterahvas Usbekist. Istub otse meie taga ning kui vaga ebahuvitav, siis ajame temaga veidi juttu. Usbekis on keskmine palk naiteks 50 dollarit, vodka maksab seevastu 0.5 dollarit. Utles veel sellise lause (ja seda ei kuule ma mitte esimest korda oma reisidel), et ta tahaks kull eestisse tulla, aga ei saa, kuna eestis vihkavad koik venelasi. Eestlased on kuulsad oma venelaste vihkamisega. 4 esihammast on tal kuldset ja pohimotteliselt naeb valja nagu ehtne usbek. Iga teine paev arvab, et me voiks hakata koos ari tegema s.t. erinevaid kaupu Eestisse eksportima, kuna meil on koik nii kallis. Koigepealt oli jutt arbuusidest, siis kuivatatud puuviljadest ja ka muudest artiklitest on juttu olnud.

Usbek on tolgiks uhele tadzikistani tutarlapsele, kes on konkreetne udupea. Iga nadal ei joua ta paaril paeval kooli- mis pohjusel, see on koigile arusaamatuks jaanud, kuna usbek ei tolgi ja tema inglise keelt ei raagi. Koik asjapulgad ja opetaja on loobunud temaga otse suhtlemast- ikka oeldakse koigepealt usbekile, kes siis omakorda udupeale seletab. 4 nadala jooksul pole ma veel kordagi nainud, et ta midagi muud teeks kui solitare mangiks. Toenaoliselt ta shoppab, kuna tal on peaaegu iga paev uued riided.

Maria on Kuubast ning tema laseb meile tihtilugu opetaja arvutist (sest teistes arvutites pole cdrome) salsa muusikat. Kuna tal on vaike 4 aastane tutar kodus, siis toenaoliselt tunenb ta suurt koduigatsust ja istub paris palju aega netis. Muidu on ta vahva- iga asja peale laheb taiega polema ja uhtegi arvamust enda teada ei hoia. Uhesonaga vaga teistsugune kui Bhutani poiss, kelle suust pole ma vist mitte uhtegi sona kuulnud. Aarmiselt tosine- ainult uhe korra olen ma teda naermas nainud. Mis pohjusel seda enam ei maleta.

Siis on meil 2 vanemat prouat- uks Bhutanist ja teine Indoneesiast. Molemad on palju reisinud ja nendega on paris ponev lobiseda. Nagu arvata voite, siis peamised jututeemad on erinevad kultuurid ja erinevad kodumaad. Natuke isiklikke teemasid ka sekka.

1 tuup on nepaalist, kes kandis uhel nadalal mingit vaga erilist mutsi. Arvasin siis, et akki on nepaalis hetkel mingi eriline puha, kus koik mehed peavad seda omaparast musta peakatet kandma. 2 tuupi Indoneesiast on nagu sukk ja saabas. Vaga jutukad pole ja hoiavad veidi omaette. Nemad on kovad fotograafid- iga nadal naidatakse meile uusi ja uusi pilte.

Minu endine toanaaber on Louna- Koreast, kes tegeleb peamiselt shoppamisega, kuna neile on koik nii odav. Igatahes Korea kutt viskas killu, et kui meie tiim (eestlased) kaib vaatamisvaarsustega tutvumas, siis nende tiim (korealased) kaivad muudkui shoppamas. Everything is so cheap.

Uldiselt on meil vedanud, et endistest liiduvabariikidest on vahe rahvast. Muidu kaiks enamus suhtlusest vene keeles ning need, kes vene keelt ei raagi, voivad end veidike korvale heidetuna tunda. Teisest kuljest oleks see jalle aarmiselt hea keelepraktika. Korralikku ja arusaadavat inglise keelt raagivad vaga vahesed- omavaheline suhtlemine tuleb labi suure pingutuse.

Alates neljandast nadalast kaime ohtupoole koolis, mis on toeline piin. On kull monus hommikul end korralikult valja magada, aga und kauemaks kui poole kaheksaks ei jatku. Parast hommikusooki pole pohimotteliselt midagi kuni kella kaheteistkumneni teha kuna koik on kinni. Jalutad paar korda edasi-tagasi mooda marketit, peletad eemale tulikaid riksajuhte, kes tahavad sind otsemaid viia kuhugile suureparasesse poodi, mis on juba avatud ning ongi koik. Vaatamisvaarsustega tutvumiseks ja kuhugile minemiseks ka aega eriti pole, sest juba kell 1 on valjasoit. Ostame siis enamvahem koik kohalikud ingliskeelsed ajalehed (neid siin ikka on- miski 6 voi 7, 0.7 senti tk) ja loeme hotellitoas. Ohtul jouame tagasi alles kella uheksaks ja siis suuremat ette votta ei joua. Milline Incredible India!

Tegelikult vaga ei virisegi, sest meil on enivei hulgim popipaevi plaanis ja paari koolipaeva asemel soidame kogu kursusega 3 paevasele tuurile Taj Mahali vaatama. Muud naidatakse meile ka- loodetavasti.

Väike maailm

Eile ohtul jalutasime Karol Baghi turul. Teeme seda praktiliselt igal ohtul ja tavaliselt ilma suuremate ostusoovideta. Naudime melu ja lobustame end turumuujate kulul. Vahel kaupleme ja pakume nii naeruvaarseid hindu, et koik hindud koheselt minema jooksevad. Voi siis meid valja naeravad.

Eile jalutasime tavaparast marsruuti – kuni akki jalutas vastu uks tuttav nagu Eestist- see tundus nii uskumatu, et vottis kohe mitmeks sekundiks paris sonatuks. See lihtsalt pole voimalik- Eestis millegiparast ei jookse kull niiviisi tuttavatega kokku- kull juhtub seda aga Indias ja veel Delhis, kus elab rohkem kui paarkummend miljonit inimest.

No tegelikult teadsime kull, et Delhis on veel eestlasi. Uks jarjekordne stipendiaat (stipendiume on eestile eraldatud aastas rohkem kui kakskummend) olla veel Taneli tookaaslane, aga et teine eestlane on minu tuttav ja et nemad ka veel koos on- seda ma poleks kull uneski ette naha osanud.

Ega siis midagi- kaisime Karol Baghi ainukeses alkoholipoes, ostsime paar olut ja laksime teistele eestlastele kulla. Nende hotellis on oluliselt karmim kord, aga Andra suutis hotellitegelased pehmeks raakida ning istusime nende hotelli katusel oise Delhi taistaeva all, joime olut ja vahetasime India muljeid. Aeg- ajalt kiskus tekst nii naljakaks, et naersime pisarateni ja kohud krampi. Indias on toepoolest palju naljakat.

Pushkar

Delhi to Ajmer, Pushkar (Eneli)

Asi algas kurjakuulutavalt juba paeval kui kaisime rongijaamas waiting listi chekkimas. Olime ulipikas jarjekorras edasi liikunud vaid paarkummend kohta ning rongijaama kassas oeldi meile numbrid 99 ja 100- niipalju on veel inimesi, kellel koigil on oigus rongi ronida enne meid.. Loplikult pidi asi selguma 4 h enne rongi valjumist. Hotellis me oma plaanidest raakida ei julgenud, seega lasime uhel suvalisel telefonikeskjaama putkat pidaval mehel asja uurida. Asi oli nihkunud natukene paremuse poole e. 35 ja 36, kuid tema naeratav nagu utles meile no problem.

Jargmine samm oli luiskamisaktsioon hotellis. Eelmine nadal oeldi meile paar etteheitvat sona selle kohta, et peaksime neid oma kaikudest ka teavitama. Seekord olime tublimad ja nagu ikka- koik ebameeldivad kohustused veeretan Taneli kaela- laks ta retseptsiooni eelnevalt valja moeldud valesi toe pahe esitama. Onnestunult- nagu ka teises hotellis, kust koike stipendiaatidesse puudutavat koordineeritakse.

Juba teist nadalavahetust jargemooda kaime ”kulastamas” uht olematut eesti tutarlast, kes elab juhtumisi Delhis. Esimene kord oli Tanelil koht lahti ja lihtsalt vaja puhata – sest meie riigis elab ju ainult 1.4 miljonit inimest (really small town) ja seekord kaisime selle tutarlapse juures tood tegemas. Tanel esitas opetajale vaga uhke tiraadi sellest, kuidas ta pidi ood labi miskeid kohtupabereid ette valmistama ja vastu hommikut internet ara kadus. Ega me opetaja sellest uhkest juriidilisest jutust tapselt aru saanud, aga ulimureliku nao tegi kull- Tanel pidi parastpoole kinnitama, et koik on ok- kuni jargmise nadalavahetuseni.

Rongijaama poole tuisates jai kusagil suvalises muugiletis korvu No Entry lugu- toeline hetke hitt ja nimilugu bollywoodi filmist, mida kinos vaatamas kaisime. Kuna olime selle filmi soundtracki juba lugematutest poodidest otsinud, aga originaali polnud raatsinud osta ja kopi varianti polnud leidnud, siis kaigupealt tegime kiire diili- otse plaadimasinast saime 20 kr eest sooja MP3 taie monusat India popmuusikat.

Parast seda meie onn poordus. Koigepealt pidin trugima india meestega voidu piletisabas, mis oli sada korda hullem kui kunagised voisabad. Siis jooksutati meid kumnete kassade vahel ja seejarel totaalselt ignoreeriti kuni keegi halastas ja soovitas didiga raakida. Pidin eelnevalt vahemalt 10 korda kusima, what is didi? ja kui lopuks peaaegu karjusin, siis uks vaikne piiksuv haal vastas- konduktor. Selge Seejarel tuiskasime perroonile didit otsima- polnud aimugi, milline ta voiks valja naha ja kust teda leida. Koigepealt moodusime second classi vagunitest, mille kohta oli meil sama arvamus- oo labi, sellistes tingimustes ei taha me kumbki soita- ukskoik kui seiklushimulised me muidu ka oleksime. Iga vaguni ruutmeetri kohta oli keskmiselt 4 inimest lisaks veel suured kogused pagasit. Sleeperi vagunid oli ka pungil rahvast tais- niisama rongi astuda ja kuskil tamburis magada ka polnud mingit soovi.

Didid (neid oli seal tervelt 3 musta vormi riietunud meest) olid resoluutsed- rong on rahvast tais ja meile uhtegi kohta ei leidu. Lootsin kull altkaemaksuga hakkama saada, aga didi ei saanud vist minust paris hasti aru. Parast seda jutuajamist oli tunne kui peksasaanud koeral- hullemgi veel. Polnud mingit tahtmist lont- lont saba jalge vahel tagasi hotelli minna ja jalle hakata jalle seletama- mis, miks ja kuidas.

Niimoodi kurvalt me uksteise korval rongijaama perroonil seljaga rongi suunas istusime. Narisime kupsiseid ja kuulasime No Entryt, mis kohe uldse tuju ei parandanud. Onneks ei kuulnud hetke, kui rong liikuma hakkas ja Tanel veel korra lausus, et ara selja taha vaata. Meie rong oli ilma meieta minema soitnud. (Tanel: huvitav vahejuhtum veel raudteejaamast – ootepaviljoni esine oli t2is magavaid hindusid, nii, et ei saanud neist eriti yle ega ymber astuda. Yhel hetkel hyppasid raudteejaamast v2lja paar kaigastega meest, kes hakkasid hullumeelselt kaigastega magajate kotte pekstes neid minema ajama. P2ris inimeste pihta nad kaikahoope ei andnud, aga v6ib ette kujutada kyll nende hindude tunnet… kui keegi su k6ige magusama une ajal 2kki kaikaga pea k6rvale kolaka paneb… v6tab ikka v6patama kyll.)

Kell lahenes sudaoole ja millaski pidime ikkagi kodu poole minema hakkama. Kaisime veel piletiraha tagasi noudmas- saimegi suuremate sekeldusteta kuni mingi jarjekordne pealetukkiv tegelane hakkas Tanelile seletama, et me voiksime nuud kohemaid bussiga Ajmeri poole soitma hakata. Ega me temast vaga tapselt aru saanud- alguses motlesime, et ta pakub taksot- oo labi autos soita polnud tahtmist. Lopuks temast lahtisaamiseks lubasime, et laheme vahemalt vaatame selle soiduvahendi ule. Avanev vaade oli ootusparatult usna kena- tavalise bussi valjanagemisega, aga pinkide kohal olid kahesed narid, kus luhemat sorti inimene voib ennast taies pikkuses valja sirutada. Kuigi piletiraha oli 3 x kallim kui rongis, siis otsustasime ikkagi riskida. Nii kenas bussis me muidugi soita ei saanud, sest soiduvahend, kus meile lopuks kohad leiti, polnud pooltki nii uhke kui esialgselt esitletud. Ise olime lollid, aga mis teha- olime juba rahakotti kergendanud.

Ega seal suurem asi magada polnud. Kitsas- eriti meile keskmisest pikematele eurooplastele, kel kahepeale pikkust 30 cm vahem kui 4 m, umbne voi siis kova tuuletombus ja pidev hirm pagasi parast. Bussijuhil oli oo labi uks kasi signaalil ja lisaks veel raputas kohutavalt. Magamine toimus nagu sojavaes, et kulge peavad koik korraga keerama.

Otse loomulikult ei arganud me hommikul selles linnas, kuhu me pileti ostsime, vaid hoopis kusagil mujal. Juba linna nime valja selgitamiseks kulus lopmatult palju aega. Ei tea mitmel tegelasel me pidin eelnevalt holmast haarama kuni lopuks selgus, et olime 2.5h kaugusel soovitud sihtpunktist. Arvestades India olusid, olekski ilma taiendatavate sekeldusteta soit uskumatu olnud.

Hotell Maharaja Palace (Tanel)
Bussis k2is k6va reklaamit88, meile yritati kaela m22rida mitmeid hotelle, s6elale j2i yks sympaatse k2itumisega noormees, kes seletas, et tema on just oma kylalistemaja avanud ja pakub meile v2ga soodsat varianti air cooleri, vapustava vaate, ja dushiruumiga tuba, lisaks pakuti ka v6imalust roof-top restaurantis keha kinnitada. Ytles veel, et tulge vaadake yle… no pressure… kui ei meeldi, siis ei pea sinna j22ma, hind ka ok, 150 ruupiat 88 eest. Kui kohale j6udsime, siis tunduski k6ik ok – aken oli olemas, tuba ysna jahe ja m6nus. Mees oli aknale ka mingi marli ette l88nud ja esitles seda kui mosquito net’i. Linad olid natukene r2pased, paistis, nagu ei oleks keegi neid kaua aega kasutanud, hotelliomanik ytles meie kimbatust n2hes, et ta v6ib meile turult uued linad tuua kui vaja. Leppisime siis sellega, mis meile anti, keerasime linad teistpidi, mispeale need n2gid juba p2ris kasutatavad v2lja. Dushiruum oli uhke, dush tuli otse laest, tualettpoti kautamiseks tuli aga appi v6tta natukene loogilist m6tlemist ja vee pealet6mbamiseks kasutama mitte selleks muidu etten2htud kangi, vaid tirima kuskilt august tilbendavat n88ri. L6puks ei saanudki me seda potti t88korda, see keeldus k6ike meie poolt pakutavat alla neelamast… aga see ei olegi siinkandis nii haruldane – soovitatakse tualettpaberit p2rast kasutamist mitte veega alla lasta, vaid visata see selleks ette n2htud prygikasti… nii ei ummistu torustik 2ra.

Haisvad padjad (Tanel)
Teine 88 hotellis oli kindlasti huvitavam kui esimene. Nimelt sadas p2eval k6vasti vihma ja meie olime pahaaimamatult hommikul oma toakese akna p2rani lahti j2tnud. M6istagi t2hendas see seda, et paduvihm oli meie voodi kallal halastamatut h2vitust88d teinud – see oli v2hemalt pea osas ysna m2rg, pealegi t6i niiskus esile patjade mitte just eriti hea aroomi, mis viitas nende vanale eale ja suurele kasutatuse astmele. Lisaks anti meie ”very clean” hotellitoa mainele vastavad linad, millel olevad spetsiifilise v2limusega plekid ei tekitanud kohe yldse mitte soovi nende vahele magama keerata. Uni oli siiski ysna magus ja j2rgmisel hommikul saime varakult v2ljapuhanuna v6tta ette reisi Brahma templisse, mis asus sealsamas Pushkari kylje all ysna k6rge m2e tipus.

Brahma tempel (Tanel)
Teekond m2e otsa oli ysna vaevaline… 6nneks oli ilm pilvine ja mitte yle m6istuse palav, aga astmed ei tahtnudki otsa saada, pealegi aeglustasid meie tempot kohalikud, kes pakkusid v6imalust endast raha eest pilti teha, m6ned, kes demonstreerisid oma kobra taltsutamise oskust ja m6ned, kes nuiasid vett. Yldiselt oleme juba omandanud oskuse kohalikest kui tyhjast kohast l2bi vaatama, see oskus on toimetulemise eelduseks, kui hakata igayhele aega ja t2helepanu pyhendama, siis v6ib juba esimese v6i teise p2eva 6htul kurnatuse k2tte surra. Igatahes j6udsime m2e otsa ilusasti, aga see pilt, mis seal yleval avanes oli kyll kohutav ja kindlasti mitte midagi sellist, mis annaks alust arvata, et tegemist on hindude jaoks v2ga pyha kohaga… p6him6tteliselt oli selle templi n2ol tegemist suure prygim2ega ning meie mulje hindudest kui maailma konkurentsitult k6ige r2pakamatest inimestest syvenes veelgi. Kogu templip6rand ja ka ymbruskond oli kaetud yhtlase prygikihiga, mis koosnes peamiselt kookosp2hklikoortest, n2rimistubaka- ja kommipakkidest ning banaanilehtedest valmistatud taldrikutest. Tagatipuks hakkas veel vihma ka sadama, mis selle prygihunniku veel rohkem laiali peksis, nii, et tekkis vastupandamatu soov sellest kohast lahkuda… seda me vihma vaibudes tegimegi. Me ei olnud loomulikult ainukesed, kes vihma l6ppedes alla tahtsid saada, nii liikusime koos hordiga m88da libedaid astmeid allapoole… Olin just j6udnud Eneli ettevaatlikkuse yle muiata ja r22kida sellest, et mul ei ole elu sees kunagi yhtegi luumurdu olnud, kui mul 2kki maapind jalge alt kadus ja ma oma k2e peale maandusin. Ka p2rast seda vahejuhtumit v6in 6nneks r22kida sellest, et mul pole siiamaani yhtegi luumurdu olnud.

Pushkar (Eneli)
Pushkari tombenumbriks on puha jarv, kuhu tuhanded hindud iga paev end puha veega pesema soidavad. Meie arusaamade kohaselt on tegemist usna rapase jarvega, aga igauhel on oigus oma arvamusele. Vahemalt ei vaadatud meile vaga viltu kui ujumisest loobusime. Seda enam, et peaaegu alati tekitab suurt hammeldust meie otsustav keeldumine kui meile pakutakse juua puha vett, mis toenaoliselt on mustem kui eesti kanalisatsioonis liikuv ollus. Ma arvan, et me oleme nende arvates mingid tobedad tegelased, kes puha ja tervendava mojuga vee asemel miskit mottetut pudelivett endale sisse kallavad.

Pushkari naol oli tegemist nii puha linnaga, et alkohol, narkootikumid, liha ja munad on keelatud. Istusime uhes poekeses, kui uks juut tuli miskit kusima- muuja saatis ta pikema jututa minema ning raakis meile loo, kuidas paar nadalat tagasi oli uks juudi paarike puha jarve aares midagi teinud- vist kallistanud ja suudelnud, ei tapsustatud- ja hindud olid sellest nii suure shoki saanud, et isegi ajalehes oli sellest pikk lugu ilmunud ning parast seda koik vihkavad iisraeli inimesi. Nad pidid muidu olema vaga head kliendid- mitte nagu inglased, sakslased, hollandlased, kes kaivad ja kauplevad ja lopuks ostavad ainult uhe asja, vaid krabavad kaupa suletaite viisi ja raha ei loe. Aga nuud hindudel on tugev vastuolu raha ja usu vahel.

Pushkar on vorreldes Delhiga hoopis teine maailm. Nende moistes on tegemist imetillukese kulaga – vaid 25 tuhat elanikku- ja enamus naisi kannavad ulikirevaid rahvaroivad ja uhkeid ehteid (palju rohkem hobedat kui setu naised pidupaeval) ja mehed on enesele mingid nartsud voi lausa voodilinad umber keeranud. Aga nii osavalt, et meenutavad taitsa tavalisi pukse. See kirevus on nakkav- kui ratikut ostma hakkasin, siis otsisin virnast koige erksama ja kilisevat- kolisevat riputan endale iga paev uha rohkem kulge. Proovisin ratikut nende traditsionaalsel viisil kanda, aga vaga hasti see valja ei tulnud.

Pushkari lastel on tobe komme pidevalt head ja paremat nurida ning nende loputu jarjekindlus teeks au ukskoik millisele pahemaarimisfirmale. Vahel jagasime nendega maiustusi- isegi siis ei jaadud rahule ja nouti lisa. Tavaliselt tegime sudame kovaks ja aegajalt lausa pahandasime, et nii ei ole viisakas. Info lahke kaega turistidest levib kulutulena ule linna ning kui uhele annad, siis void arvata, et jargmisel hetkel on sul paarkummend anuvat silmapaari umber. Uks poiss lubas mulle, et ta ei raagi minu heldusest mitte kellegile ja kui ta seda ikkagi teeb, siis voiksin ta ara tappa. (sona- sonalt). Ja miks te siia linna uldse tulete kui te raha ei taha anda?

Pildistamine meeldis neile ka- nad tahtsid nii hirmsasti poseerida ja veel rohkem kaamerast parast pilte vaadata- monikord tekkis sellest isegi suur tuli ja pidin tugevamad eemale toukama, et ka koige tillemad tegelased end kasvoi korraks end fotoka ekraanilt vaadata saaksid. Koige tohusamaks laste eemalepeletamiseks otsustus lause, et need maiustused on meie lastele- me ei saa sulle koike ara anda. See oli vist ainuke asi, mida nad natukenegi aktsepteerisid. Vahetevahel kusisid jalle sellised summasid, et mu suu kukus lahti- 10 dollarit, 10 eurot, 1000 ruupiat jne.

N2rimistubakas – supari- Tanel
(Eneli- Meie aga ostsime juhuslikult narimistubakat- proovimise mottes ja juba sattusimegi kergesse soltuvusse, sest otsime seda monusat kraami tagavaraks kumnete pakkide viisi. Voimalus igavat koolitundi huvitavamaks teha. )

Efekt on p6him6tteliselt sama, mis rootslaste n2rimistubakal snusil – tekitab kerge elevuse ja heaolutunde, n2itab maailma helgemates v2rvides, nagu yks kohalik meile natukene teiste s6nadega ytles. Eks ta n2itabki ja positiivne on ka see, et suparil on hoopis parem maitse kui tavalisel n2rimistubakal… lutsutaks justkui kommi ja meeleolu muudkui t6useb:)

Buss Ajmer-Pushkar (Tanel)
(Eneli- uhel ohtul kaisime kummekond kilomeetrit eemal asuvas Ajmeris rongipiletite raha tagasi noudmas- waiting list ei joudnud meieni- aga raha saab tagasi ainult nelja tunni jooksul parast rongi valjumist)

Tagasitulles oli buss juba t2iesti t2is ja tagaistmel oli ainult yks koht, mille Eneli kassiliku osavusega h6ivas, mulle j2i siis esialgu seisukoht. Yritasin laiutavatele kylameestele m6ista anda, et ma oleksin ylimalt t2nulik, kui keegi end natukene nihutaks ja mind istuma laseks… see j2i tyhjaks lootuseks, sest nende mentaliteet oli sarnane kopli liinide venelastega, vahtisid ylbe n2oga otsa ega liigutanudki, endal kaks vaba kohta k6rval. Ei hakanud ise tyhjast tyli tegema ja seisin siis natukene aega… kuni yks h2rrasmees mind enda k6rvale poole kohaga istuma lasi. Poistel oli muidugi nalja laialt, ytlesid, et see buss ei s6idagi Pushkari, vaid hoopis Jaipuri, kysisin siis eesistujatelt igaks juhuks j2rgi… Kohaliku kyla k6va mees viskas veel igasuguseid kahtlase v22rtusega kergelt solvava ja alav22ristava tooniga nalju, mispeale mul juba keel kibeles ytlema, et temasugust arukat ja s2ravat, nii hea huumorisoonega isikut ei ole ma oma lyhikese elu jooksul veel kohanud, aga j2tsin igaks juhuks sarkasmi, kurat teab, mismoodi sellele oleks reageeritud. Kannatasingi Pushkarini 2ra ilma, et oleks keelt teritanud, 6nnestus viisakaks j22da ja Eestit v22rikalt esindada:) Bussist veel huvitav vahejuhtum… et kui ma ytlesin poistele, et olen Eestist, ytles mu k6rvalistuv mees „Tallinn“… rohkem mul temaga keelebarj22ri t6ttu suhelda ei 6nnestunud, nii j2igi teada saamata, kust ta meie kaunist pealinnast kuulnud on.

Bussiliin Ajmer-Delhi (Tanel)
Pushkarist ostsime pileti luksbussile, kus pidi olema tohutult palju ruumi ja ilusti eraldi sleeperi kohad. K2isin veel Ajmerist spetsiaalselt puhast s2rki ostmas, et ei peaks seal suure luksuse sees oma l2bihigistatud s2rgiga magama. Kui selle yleshaibitud bussi peale astusime, siis selgus, et tegemist on samasuguse saraga nagu see, millega me kohale s6itsime – jalgu sirutada ei saanud ja kahene sleeper selle kohta 8elda on yldse palju. Enne kui magama keerasime selgus, et buss oli vihma ajal arvatavasti aknad lahti s6itnud, mist6ttu madratsi peaosa oli l2bivettinud ja haises samamoodi nagu padjad Maharaja hotellis. Eneli protestimise peale pakuti meile teist magamiskohta, aga see oli veel m2rjem kui meie esialgne ase. T6mbasin siis m2rjale osale 6nneks kaasas olnud kilekoti peale ja enam ei tundunudki see magamiskoht nii yle m6istuse vastikuna. Me olime isegi 6nnelikud selle kohavalikuga, sest meie k6rval istusid kolm hindut samasuguse kahese sleeperi peal, neil aga ei olnud kahjuks yldse akent ees ja akna asemele paigutatud auklik vineer ei pakkunud eriti head kaitset v2ljas m8llava tormi ja paduvihma eest. Igatahes hakkas ka mul 88sel vett p2he tilkuma kuskilt akna vahelt, nii, et Delhisse j6udes oli yks kylg ysna m2rg. Kohale pidime j6udma teisip2eva hommiku kella kuueks… arvestasime, et j6uame veel enne ilusasti dushi all 2ra k2ia ja siis teistega koos kooli s6ita, nagu ei oleks vahepeal midagi juhtunudki, see plaan aga p2ris t2kke ei l2inud, sest kohale j6udsime alles pool kaheksa, selleks ajaks olid meie kooliautod juba l2inud ja me j6udsime rahulikult dushi all ja s88maski k2ia enne kui rikshaga kooli s6itsime. Meie olemasolu yle oldi suhteliselt yllatunud, arvati, et me oleme juba koju v6i kuskile mujale 2ra s6itnud. 6petajannale pobisesin vabanduseks midagi t2htsatest t88asjadest, millega oli vaja tegeleda n2dalavahetusel ja esmasp2evalgi. Kui kysiti, kas kas k2isime kuskil kaugemal ka, siis vastasin, et me ei tohi ju Delhist v2lja minna. Paistab, et puudumistest ei tehta eriti suurt numbrit, aga eks n2is… kui meie plaanid teoks saavad, siis tuleb veel 4 p2eva puudumist ja kas meie kursuse korraldajad p2rast seda ka nii s6bralikud on… seda n2eme m6ne n2dala p2rast.

India Top 10

Jargnev kirjutis on minu eestlasest opingukaaslase kirjutatud- ta on esimest korda Aasias ja seetottu naeb koike palju varvikamalt, sest mina olen juba paljude asjadega harjunud. Minu roll seisnes peamiselt targutamises, et kirjuta sellest ja sellest ka. Alguses oli Top 5, millest sai koolipaeva lopuks sujuvalt Top 10.

Teiste reisikirjade lugemine ei ole kull paris seesama, mis ise maailmas ringi randamine, aga soovitan siiski ajaleheputkast osta uus TREND. Ette rutates voin oelda, et lugu ei ole Aasiast, vaid uhest teisest vaga huvitavast kontinendist. )

Tanel:
Indias viibides on silma hakanud mitmed pisiasjad, mis on siin teistmoodi kui Eestis ja tekitavad seetõttu vastandlikke tundeid. Panin kokku top 10 asjadest, mis siin on (natukene häirivalt) teistmoodi kui koduses Eestis ja üldse Euroopas.

1. Liiklus. Sellest on eespool ka juttu olnud. Liiklus on siin täiesti hullumeelne ja kogenematul inimesel võtab ikka silme eest kirjuks. Siin kiirusepiiranguid, suunatulesid, peateid ega sõiduridu ei tunnistada. Kaherealisel teel võib vabalt 5 rida olla ja tavaliselt ongi. Kui kaks teed kokku lähevad, siis keegi jalga gaasipedaali pealt ei tõsta, vaid kõik leiavad justkui nõiaväel endale sellise koha, kuhu nad ilusasti ära mahuvad. Kui ei leia, siis taotaks signaali senikaua, kuni aeglasem eest ära kaob. Signaalitamist on siin üldse palju. Ntx suunatule asemel kasutatakse signaali – kui tahad mööduda teisest autost, siis lased signaali, kui tahad, et ta eest ära läheks, siis signaal, kui inimesed teel, jälle signaal.

Suunatulede asemel näidatakse käega, kuhu pöörata tahetakse… Sellest ei ole ma siiamaani aru saanud, miks nii tehakse, autodel on suunatuled ilusasti küljes, aga keegi neid ei kasuta. Ülekäigurajad on olemas, aga need võiks sama hästi olemata olla, sest keegi teed Sulle küll ei anna, kui Sa seal seisad. Inimesed (ja ka lehmad:))lähevad üle tee seal, kus jumal juhatab – keset kõige suuremat maanteed või linna keskringi võib täiesti vabalt teed ületada. Trikk on selles, et kui Sa juba keset teed oled, siis ei tohi teha ootamatuid liigutusi, kõnnid lihtsalt rahulikult üle tee keset kõige tihedamat liiklust ja võid enam-vähem kindel olla, et keegi Sulle otsa ei sõida. Rahulikult kulgemine on seega Delhi liikluses ellujäämise eelduseks. Foorid on olemas, aga neid järgitakse ka valikuliselt. Mõndade fooride juurde on seisma pandud politseinikud, kes teevad kurja nägu iga rikkuja peale, see natukene distsiplineerib neid.

Kõige huvitavam elamus oli see, kui me keset ööd autorikshaga äärelinnast kesklinna tulime… Suht tihe liiklus oli ja rikshajuht arvas, et vastassuunavööndis sõites saab kiiremini kohale. Tegelikult ei olnudki see vastassuunavöönd, vaid lausa eraldi tee… Võrdluse mõttes võiks võtta ntx Peterburi maantee, kus hakkaks teisel sõiduteel sõitma. Igatahes oli vastutulev liiklus tihe ja päris põnev oli vaadata vastutulevate busside ja autode tulesid, rikshamees ei hellitanud ka, andis gaasi ja kui keegi liiga lähedalt möödus, siis vandus, et mis Teil krt viga on, sõita ei oska või:)

2. Politseivägivald. Jah, see on arvatavasti igal pool probleem (meilgi ju see krdi Brjakin, kes ilmaasjata Striiti surnuks peksis), aga siin omandab see kohati lausa koomilised mõõtmed. OK, kõigest üks situatsioon selle kirjeldamiseks, mida ma kahjuks ise ei näinud, vaid kuulsin ühe inglase suu läbi… Üks rikshamees kasutas ringteel kihutades natukene valesid sõiduvõtteid ja kaldus vastu üht autot. Mõlemad jäid seisma ja seisma jäid ka kümned autod pärast neid, tekkis ummik, mille eesotsas oli see õnnetu rikshamees, kes ei saanud kuidagi sündmuskohalt minema. Seda kõike nägi pealt politseinik, kes hüppas rikshamehele ligi ja hakkas teda arvatavasti ummiku tekitamise eest karistamise eesmärgil suure puust kaikaga peksma. Alguses pani litaka vastu säärt, mispeale rikshamees hüppas oma sõiduriistast välja ja jooksis karjudes minema, politseinik jooksis talle kaikaga vehkides järele. Kahjuks ei olnud tal aega vaatama jääda, millega see huvitav lugu lõppes.

3. õlle ja veini hinnad on häbiväärselt kõrged. Elustandard on siin suht madal ja hinnad üldiselt väga soodsad. Ühe krooni eest saab 3,5 ruupiat, aga elustandard on siin selline, et 100 ruupia eest saab siin rohkem kui Eestis saja krooni eest. Ntx tänaval saab kõhu kuhjaga täis süüa 10 ruupia (3 krooni) eest, 0,33 Coca-Cola maksab 5 ruupiat (tiba üle krooni), riided ja muud vidinad on ka kolm korda või veelgi rohkem odavamad, normaalsed spordijalatsid saab 300 krooni eest kätte jne. õlu aga maksab siin 30-70 ruupiat ja vein üle kolmesaja, mis on ikka siinseid olusid arvestades meeletu hind. Arvatavasti on põhjus selles, et India oma õllemarke ei ole mul õnnestunud siit leida, alkopoodides müüakse peamiselt välismaiste litsentside alusel valmistatud õllesid: Fosters, Kingfisher jne, eks see ajab hinna üles… kui oleks mingi kohalik kraam, eks siis oleks odavam.

4. Mehed käituvad siin nagu homod. Tänavad on täis kallistavaid ja teineteisel käest kinnihoidvaid mehi. Ma ei ole mingi homofoob, aga kõhedust tekitab ikkagi. Kohalikud mehed kõnnivad tänaval teisel mehel käest või õlast või mujalt ümbert kinni võttes näitamaks sõprust ja vennalikust, valge inimese jaoks paistab välja aga kahjuks nii, et tänavad on täis homodest armastajapaare.

5. Tänavatel ei ole prügikaste. Kui jood veepudeli tühjaks, siis ei ole seda kuhugile panna, nii ei jäägi muud üle kui see lihtsalt tänavale maha visata. Kõik käituvad nii ja Delhi tänavad on nagu üks suur prügimägi pudelitest, kõiksugu paberitest, toidujäätmetest ja muust sodist. Vahetevahel keegi pühib ka luuaga tänavat, aga see komme ei ole siin teab-mis populaarne. Nendes lõpututes prügihunnikutes tuhnivad koerad (kes on siin kõik millegipärast väga kurva näoga) ja lehmad… neile paistab siinne prügiveokorraldus meeldivat. Alguses oli kuidagi vastumeelt oma sodi süüdimatu tänavalepuistamine, aga midagi muud ei jää üle, sest siin võib jalutada tunde ilma ühtegi prügikasti nägemata.

6. Vahtimine. Kui valge inimene tänaval käib, siis on kõikide pilgud temale suunatud, erilise huvi objektiks on valge naine, keda kõik mehed üksisilmi jõllitavad, valgel meessoost isendil on kergem. Delhis enam nii hull asi ei olegi, inimesed on siin vast turistidega harjunud, aga kui minna pealinnast välja, siis tekitab valge inimese nägemine kohalikes ikka väga suurt elevust. Inimesed jäävad suurte seltskondadega seisma ja jälgivad pingsalt iga su liigutust ja grimassi, mõne jaoks on valge inimese nägemine nii suur elamus, et ta hakkab kõva häälega naerma, mõni hakkab niisama tsirkust tegema, et muljet avaldada või saada paar ruupiat oma etenduse eest. Selle vahtimisega harjub üsna kiiresti ära, pärast esimest nädalat tundub see staarielu juba täiesti loomulikuna ja need pilgud ei häiri enam karvavõrdki. Eestisse tagasi tulles on kindlasti harjumatu, et keegi ei vaata sind, keegi ei tunne huvi su vastu… see võib kurb tunne olla.

7. Tänavakaupmehed. Väga pealetükkivad. Vanasti Kadaka turul käies kirusin, et mida te krt tüütate mind, kui tahan midagi saada, siis ütlen, te ei pea mulle kõrva sisse karjuma, et müüte häid kaupu… Nüüd olen aru saanud, et see, mis seal toimus oli ikka vägavägaväga lahja. Siin ei saa rahulikult tänaval viite meetritki astuda ilma, et keegi ei üritaks Sulle midagi pähe määrida. Praegu on hittkaupadeks suured India seinakaardid, Versace ja Calvin Kleini rihmad (50 ruupiat/15 krooni tükk), vibraga juuksehari, Adidase kotid, Ray Bani päikeseprillid ja mingisugused taskurätikud. Alguses sai sellistele vendadele tähelepanu pööratud ka natukene, aga see oli ilmselge viga, sest nad saavad tähelepanust väga palju indu juurde. Nüüd kõnnin lihtsalt tühja pilguga tänavakaupmeestest mööda, vaatan kaugusesse, mõnikord ütlen ka “no thank you” või “maybe tomorrow”. Pealegi on meie piirkonna kaupmehed juba aru saanud, et ega ma mingi kuldklient ei ole ja nad on hakanud toone natukene maha võtma, aga vahetevahel kuuleb ikka surematut laini: “Cheap price, good quality, only for You, good price”:)
Päris turul käisime ka. See on Delhi keskväljaku Connaught Place’ i all maa sees. Seal ei saanud astuda mitte ühtegi sammu, ilma, et keegi oleks Sind oma boksi tirinud jälle neidsamu rihmu ja prille vaatama, lausa füüsiliselt tiritakse siin mõnikord. Siiamaani olen suutnud viisakaks jääda kui mingi vend mul lihtsalt varrukast kinni haarab või selle masseeriva juukseharjaga mu käsivart silitab, eks näis, kas seda rahumeelsust jätkub kauaks.

8. Kerjused. Nagu kõik inimesed, on ka kerjused väga pealetükkivad. Ega nad eriti lihtsalt alla anna, käivad ikka päris tükk aega järel enne, kui aru saavad, et mul ei ole mitte mingisugust kavatsust neile kopkatki loovutada. Eestis on palju lihtsam kerjustega, neid saab suht kergelt maha raputada. Kerjused kasutavad räpaseid võtteid, nad rõhuvad tunnetele – ema väikese, kondibuketist lapsega näitab, et lapsel ei ole midagi süüa, pimedad ja jalutud mehed jne. Vrindavanis mängis üks väike tüdruk söega ja kui mind nägi, siis tuli suht agressiivselt raha välja pommima, kiskus ikka siit ja sealt, kuni mu valge särk oli päris halliks juba tõmbunud. Lõpuks, pärast pooletunnist võitlust tüdines ära ja jättis mind rahule. Eneli irvitas ainult ja tegi pilte, mispeale kerjustüdrukud nõudsid nende pildistamise eest raha. Seda me muidugi ei andnud. See tehti meile juba esimesel päeval selgeks, et mitte ühelegi kerjusele ei tohi raha anda, kui annad, siis ei saa sa kerjustest iialgi enam lahti. Nad näevad, et su käest on midagi saada ja käivad sul veel päevi järel, samuti annavad nad ka teistele kerjustele teada, et sa oled helde. Sellist seltskonda oma ümber aga eriti ei tahaks. Eneli aga ei suuda mõnikord kindlameelseks jääda ja toetab kohalikke tsirkuseartiste ja nooremapoolsemaid kerjuseid mõne ruupiaga.

9. Tänavatoit. Väga odav, aga jääb kuidagi üheülbaliseks. Tavaliselt on mingi taimetoit: riis või kohalik sai (chiapatta) koos kastmega, mis meenutab hernesuppi. Üheülbaliseks jääb see tänavatoit meie jaoks peamiselt seetõttu, et me ei oska lihtsalt midagi tellida… kõik toidunimed on menüüs hindi keeles ja kui hakata tellima, siis tuleb ikka öelda, et tahaks midagi head või huvitavat. Ja see hea ja huvitav ongi siis tavaliselt sai hernesupiga. ”Restorniomanikud” ei oska tavaliselt piisaval määral inglise keelt, et aru saada, et tahaks midagi muud vahelduseks. Kogu see toit on muidugi päris vürtsikas ka, nii, et hommikusöögiks tühja kõhu peale eriti seda ülepipardatud hernesuppi ei sooviks. õnneks või kahjuks hakkan selle vürtsikusega juba ära harjuma, eks näis, kas Eestisse tagasi tulles hakkan kurtma liigmagedate toitude üle või mitte.

10. Last but definitely not least: Siin riigis ei kasutata tualettpaberit. Nii see on, tualettpaberit võib leida ainult lukshotellides ja kohtades, kus liigub palju turiste. Seal kohas, kus valgel inimesel on tualettpaberihoidja, on hindudel väikene kraanikene, kust saab vasaku ja kindlasti ainult vasaku käega enda puhastamiseks vett võtta. Vasak käsi ongi hindudel põhimõtteliselt ainult selle tegevuse jaoks, söömisel ja muidu asjade katsumisel kasutatakse paremat kätt, nii, et kui siin sai või puuvili söömiseks harjumuspäraselt vasakusse kätte võtta, siis vaadatakse ikka üsna imelikult.

Amritsar

AMRITSAR

Koik algas hasti- suure ponnistuse tagajarjel saime ka piletid confirmitud ehk istekohanumbrid teada, kuigi jarjekordselt lasime rongijaama esisel platsil mingitel hindudel end ara raakida ja kuhugile turismiinfo uberikku vedada. Esmakordselt Indias viibimise perioodil viskas mul narvi nii mustaks, et palju ei puudunud kui oleksin hindude ja Taneli peale karjuma hakanud. Hindude peale seetottu, et nad on nii pealetukkivad, et mine voi hulluks ja vaene Tanel- viisakas poiss- ei suuda neile piisavalt kindlameelselt vastu hakata. (Tanel: mis vaene poiss, ma kavatsen v2hemalt 2ra kuulata, mida inimestel 8elda on, mitte ei blokeeri automaatselt k6iki inimesi 2ra… Pealegi on hindud siin nii lapsikud, et nende peale oleks kohe patt vihastada) Kui seal uberikus seisin ja ootasin, millal mehed asju ajavad, siis pulbitsesin nii suurest vihast ja kui hindu taiesti suudimatult kusis, et miks tutarlaps nii vihane on, siis viskas kull kopa ette, et lasin sealt jalga ja passisin valjas.

Koik laks onneks-must stsenaarium ei kaivitunud ja esimest korda tundsin Indias, et rahulikkusega voib ka kuhugile jouda. Muidu ikka kemple pidevalt ja noua oma oigusi. Vastasel juhul istutakse sulle nii konkreetselt pahe, et unustad isegi, mis su esialgsed kavatsused olidki. Ma ei uskunud viimase minutini, isegi mitte siis kui rongis istusime, et meie kohanumbrid oiged on. Ikka kartsin, et tuleb keegi ja meid pusti tostab voi siis utleb, et Teie piletid on ju annulleeritud. (Tanel: k6ik oli vastupidiselt Eneli arvamusele kontrolli all… Tshekkisin ka ametlikust rongijaama putkast, et kohad on t6epoolest 6iged)

Rong (Tanel)
Selleks, et rongi peale saada, tuleb teatavasti l2bida ka raudteejaam. See oli konkurentsitult suurim jaam, mida ma yldse n2inud olen, esiteks oli seal platvorme ja rööpaid palju, teiseks need rongid, mis seal seisid olid ikka korralikud kahekymnevagunilised, mitte mingid lyhikesed, nagu meil on. Perrooni peal myydi syya ja juua, ostsimegi kypsiseid, et natukene n2lga leevendada ja istusime k6ige ebapopulaarsemale pingile trepi all, sest k6ik teised kohad olid juba h6ivatud. Selgus, et see oli 6ige valik, sest niipea, kui kyopsisepakk avanes, olid platsis rotid, vahtisid kurbade silmadega otsa ja n6udsid ka syya, just nagu tuvid v6i varblased Tallinnas. Yhtegi kassi ei ole siinmail veel n2ha olnud, mist6ttu Delhi raudteejaam meenutas Naksitrallide multika teist osa, kus kassid olid linnast minema saadetud ja rottidel vaba voli.

Rongisõit oli tore, alguses istusime maha ja viskasime kotid pingi alla, et ikkagi turvaline – hoiad jalga ikka koti sanga peal ja ükski suli ei tule sult seda ära tõmbama. Mõnda aega istusime nii, aga siis avas üks sikhi vanamees vastaspingilt suu ja leidis, et me võiksime kotid oma pea kohale ülemisele narile tõsta… pidavat safe olema. Kui safe siis safe, kotid lendasid pea kohale… igaks juhuks sidusime Eneli koti nari hoidva raudlati külge kinni, oma koti viskasin sinnasamasse teise koti otsa, arvates naiivselt, et kui keegi hakkab mingeid sulitempe tegema, siis ma ju näen… või vähemalt keegi näeb ja tõstab lärmi. Enne rongi väljumist toimus suur rahvaste liikumine, meie kaheksasesse boksi sadas sisse vähemalt kümmekond kohalikku, kes kõik kilavate silmadega ringi vahtisid. Korraks tuli väikene kahtluseuss sisse, et ega nad krt õiget asja ei aja ja heitsin pilgu üles… kõik oli korras. Siis ilmus meie pinkide juurde seisma keegi eriti libe vuntsidega mees, mõtlesin, et kust küll selliseid välja võetakse ja naersin endamisi… Siin sai aga teoks vanasõna, et kes viimasena naerab jne…(Eneli: ebaoluline vahemarkus- koik eelnevad ja jargnevad sundmused magasin sona otseses mottes maha ja nagu ma nuud aru saan, jain paljust ilma) Korraks vaatasin igatahes aknast välja ega pannud eriti täpsemalt tähele selle venna tegusid, kes meie vastasboksi ülemistel naridel taidles, mõtlesin, et kui tal kurjad plaanid on, siis keegi ikka tähele paneb. Igatahes kui rong sõitma hakkas ja Eneli ülesse magama ronis, seda kotti seal enam ei olnud. Vanamehed vastaspingilt laiutasid ka ainult käsi, paistis, et nad tõepoolest ei näinud midagi, sest tegemist oli üsna auväärsete tegelastega, vähemalt välimuse poolest. Mis siis ikka, kui kott läinud, siis läinud, tegin väikese tiiru veel vagunis lootuses, et keegi on selle kuskile ripakile jätnud pärast taipamist, et seal midagi eriliselt väärtuslikku sees polnud. Loomulikult seda kotti ma enam ei näinud. Vahtisin natukene aega kurja näoga ringi stiilis, et see on ikka ennekuulmatu, kuidas kallis külaline niiviisi päise päeva ajal paljaks varastatakse, selle peale tegi üks vastasistuv taat mulle kümneruupiase puljongi välja. (Eneli- kuna olime uhest kotist juba ilma jaanud, siis teisest kotist oleks kordades rohkem kahju olnud, siis terve oo magasin kotisangad umber kae seotud ja kott pea all. Isegi sandaale ei julgenud jalast ara votta- polnud mingit tahtmist India rapakuses paljajalgseks jaada).

Rongisõit oli ise ka muidugi lahe, seda küll karta ei olnud, et selle ajal nälga jääks, iga viie minuti tagant lasi keegi toidumüüja vagunis edasi tagasi ringi, kõige visam oli kaheldamatult teemüüja, kes ilma liialdamata vähemalt sada korda oma teetünniga meie vagunist läbi tüüris ning karjus: ”Tshai, tshai!!”. Ei tea, kas see siinkohal ka oluline vahemärkus on, aga siinmaal ei ole tee üldse tee nägu – see koosneb umbes pooles osas kangest mustast teest, veerandis osas pühvlipiimast ja veerandis osas suhkrust – selline magus lurr tuleb kokku. Konditsioneeri rongis ei olnud, aga 6nneks olid laes tiivikud, mis aknast tulevat jahedapoolsemat 6hku vagunis ringi ajasid, yldkokkuv6ttes oli rongis6it t2itsa talutav – nii 6hustiku kui kaasreisijate poolest yletas mu ootusi. Ei olnud yldse nii, nagu turismmiinfo vend meile r22kis… et arvatavasti saame seal rongis kohalike k2est peksa jne. K2skis mul veel ka Eneli peale m6elda ja tellida ikkagi konditsioneeriga 4 korda kallim vagun. M6tlesin siis Eneli peale ja j2tsin selle kalli vaguni tellimata:) (Enelile meeldivad ehedad India elamused-konditsioneeritud turistiroome voib ka mujal maitsta)

Hotell (Tanel)
Kohale jõudsime kuue paiku, saime enam-vähem sellise hotellitoa ka, mida varem olime ette kujutanud. Päris roosiline kõik muidugi ka ei olnud, elekter ja vesi käisid sisse-välja nii, nagu ise tahtsid, kõige toredam hetk oli see, kui Eneli oli end just dushi all sisse seebitanud ja vesi ära kadus. Siis oli tore end rätikuga seebist puhtaks küürida. Room-service ei olnud ka eriti märkimisväärne – keegi eriti koristada ega linasid vahetada ei tahtnud, lõpus nägi tuba ikka suht ropp välja. Imetlusväärsel kombel ei püüdnudki keegi meid seal hotellis nmingilgi viisil tüssata, selles suhtes annab Amritsar Delhile ikka silmad ette. Siin on muidu ka kõik teistsugune kui pealinnas – inimesed ei ole üldse nii pealetükkivad ja kui annad ikka teada, et sa ei ole nende teenetest huvitatud, siis tõmbavad viisakalt kõrvale. Täitsa kodune tunne tuli peale prillipoes, kus flegmaatiline müüja ei viitsinud minuga tegeleda, vahtis seal rahulikult ringi ja tegeles oma asjadega. Delhis oleks mitmed kaupmehed arvatavasti võimelised tapma selle eest, et valge mees omale kliendiks saada.

India- Pakistani piir (Eneli)
Amritsar asub paarikumne kilomeetri kaugsel Pakistani piirist. Igal ohtul vahetult enne paikeseloojangut toimub rituaal, kus korraks molema riigi varavad avatakse ning lipud langetatakse. Seda suureparast vaatemangu soidavad vaatama igal ohtul tuhanded kui mitte kumned tuhanded inimesed.

Vaatemangu paremaks jalgimiseks on ehitatud hiiglama suured tribuunid, kust labi okastraadi ning massiivsete rauast varavate voib ka natuke naha teisel pool riigipiiri toimuvat. Juba kohale jalutades on tunne kui kodumaisel laulupeo rongkaigul, kus perekonnad roomsalt sadistades kohale jalutavad, seejarel ikka pikad- pikad jarjekorrad (kuigi koik on tasuta, sest tegemist on sikhide piirkonnaga, kus koiki koheldakse vordselt ja india kastisusteemist haisugi pole) ja lopuks tuleb omale meeleparane istekoht leida. Valged ja muidu tahtsatele ninadele on VIP tribuun, kuhu meiegi siirdume.

Esmalt lehvitatakse India lipuga ning inimesed lahevad roomust segaseks kui saavad kasvoi paar meetrit edasi-tagasi lipp kaes ringi kaia. Lipp viiakse suurte ovatsioonide saatel 2 korda piirivaravateni ja seejarel ringleb see monda aega tribuunil. Taustaks kolab miski India popmuusika ning uhketes sarides naised loovad platsil tantsu lahti. Piirivalvurid uhketes kostuumides ja ilmtingimata suurte lopsakate vuntsidega (nagu Pringlesi kropsupakil) puuavad veidikegi rahvast ohjeldada ja vilistavad vahetpidamata. (foto piirivalvurist- tema vingetest vuntsidest ja imeparasest kostuumist ning peakattest saadan hiljem).

Asi laheb uha poorasemaks- ruuporitest hoigatakse midagi ja rahvas karjub vastu. Peamiselt Hindustan, Hindustan, Hindustan, aga veel midagi, millest ma aru ei saanud. Uks suvaline tegelane sattus sellest nii suurde vaimustusse, et jooksis valjakule ja hakkas esilaulikuks- uks karjus ees ning tuhanded kajasid koorina. Ikka Hindustan, Hindustan.

Etenduse suurima kaasaelamise teenisid ara piirivalvurid, kes marssisid vaata et ulihelikiirusel. Keha hoiti tugevalt tahapoole, jalad tousid 90 kraadi ning kasi vehiti nii aktiivselt, et olid olgadega paralleelselt. Viimase sammu ajal enne seisma jaamist kais uhke saabas vastu nina ning lisaks sooritati veel paar akrobaatilist hupet. Vapustav.

Kogu etendus kestab poolteist tundi ning loppvaatusena volditakse India lipp korralikult kokku ning viiakse auvalves kuhugile hoiule. Kolab humn ning parast rahvas enam ei istugi- lahti laheb uleuldine moll.

Sama tundub toimuvat ka teiselpool riigipiiri. Tagasi jalutades laseme endale pahe maarida CD asja nahtud showga- vast ei ostnud 7 kr eest tuhja diski. Seda showd vaataks isegi hea meelega teist korda- eriti marssimist. Ahjaa- tegin Tanelist uhke foto, kus ta seisab sildi all- India- welcome to the largest democracy in the world.

Kuldne Tempel, Sikhid (Tanel)
Amritsari peamine t6mbenumber on Kuldne Tempel – sikhidele on see koht pyhamast pyham, omal ajal olevat yks nende gurudest seal koha peal yhes tiigis supelnud ja oma suurtest haigustest lahti saanud, sinna koha peale on nyyd siis tempel pysti pandud. P6him6tteliselt kujutab see kompleks endast suurt hoovi, mille keskel on bassein ja seal basseini sees omakorda kullast tempel, kuhu p22seb silla kaudu. See koht on mingit erilist pauerit t2is, kui sisse astusime, siis vajus ikka karp lahti – oli ikka hoopis teine tunne meie kirikutesse sisse astudes. V2hemalt mulle ei avalda kirikud ega muud pyhakohad mingit erilist muljet, Kuldse Templiga oli aga hoopis teistmoodi – 6hus oli kohe tunda, et see on ikkagi eriline koht. (Olen Taneliga absoluutselt nous- see on vaieldamatult koige puhama fiilinguga paik, mida olen eales nainud- ootan huviga, millega Taj Mahal veel ullatada suudab)

Esimestel päevadel kui Kuldses Templis käisime, vaatasime lihtsalt suud ammuli, mida seal korda saadetakse. Viimasel päeval tuli lõpuks mõistus pähe ja selle asemel, et hämmeldusega vaadata kohalike riituseid ja muid tegevusi, otsustasime, et viime end maailma asjadega kurssi… et kes kurat need sikhid sellised on. Ostsime kohalikust müügikohast raamatu sikhide kohta… täpsemalt raamatu, kus võrreldi sikhismi muude usunditega. Alguses paistis selline kergemat sorti lugemine, aga kui sellesse süübima hakata, siis tuli sealt ikka sellist teksti, et ka usuteaduskonna inimestel oleks arvatavasti olnud raskusi nendest mõttekäikudest arusaamisega. Anyway, raamatust oli ikka midagi kasu ka. Pealegi jagati meile ka väikeseid voldikuid, kust sai lugeda igasuguste põhimõtete ja sikhide 10 guru kohta.

Ok, kui otsast pihta hakata, siis on sikhid välimuselt kergesti eristavad – pea on neil alati kaetud. Selleks kasutavad mehed pikka-pikka rätti, mille sisse nad oma pead mähivad. Lõpptulemus näeb päris hea välja – peas on turban, mis katab ka kõrvad, siit tekkis küsimus, et kuidas nad kuulevad, kui oma kõrvad niiviisi sisse mässivad, aga paistab, et kuulmisega probleeme ei ole. Naised tõmbavad lihtsalt rätiku üle pea, nad ei hakka end vaevama kunstipäraste turbanite valmistamisega. See on siiamaani arusaamatuks jäänud, et miks nad siis ikkagi palja peaga käia ei tohi… eks aimata võib mingit seost jumalaga, aga eks seda saab järele uurida, kui viitsimist ja tahtmist on.

Põhipoindid sikhismi juures on sellised tavalised… nagu ristiususki, aga mõningate tänapäevaste modifikatsioonidega: tuleb teistele head teha, siis saad õndsaks, keskkonda tuleb hoida, ülekohtule tuleb vastu seista, nõrgemaid tuleb kaitsta jne. Ühesõnaga täitsa normaalne usk, igal juhul parem kui islam, mis õhutab inimesi igasugustele koledatele tegudele. Jumal on neil ka yks ja ainus, ei ole 99 jumalat nagu moslemitel v6i loendamatul arvul, nagu hindudel.

Ajalugu on vaesekestel üsna kurvapoolne olnud – moslemid on neid ikka hävitanud nii, et vähe pole, sellest saime teada Kuldse Templi muuseumi eksponaatidega tutvudes. Mogulid olid mingil ajal välja pannud preemiaraha 50 ruupiat sellele, kes sikhi pea valitsejale toob – see oli päris hea stiimul ja sikhe notiti nagu kärbseid. Aga eks nad hakkasid vastu ka ja moslemitega sai päris mitmeid lahinguid maha peetud.

Üks loll komme, mis sikhidel veel on, on see, et nad kipuvad enda elu ohverdama, et mingeid pointe tõestada, minu subjektiivne arvamus selle kohta on küll negatiivne, no mida see enesetapp annab, ega see kellelgi elu paremaks tee, aga eks nad ise teavad paremini.

Pilgrimage (Eneli)
3 paeva jooksul said meist tosised palverandurid. Kokku kaisime Kuldses Templis 3 paeva jooksul 4 korda erinevatel nadalapaevadel ja erinevatel kellaaegadel. Iga kord sain (vahemalt mina) uue elamuse ja vabalt oleks voinud ilma tudimust tundmata seal veel monda aega viibida. Esimest korda templis viibides olime kui habelikud vasikad- ei teadnud, milliseid rituaale tuleb taita ja kuidas kaituda. Ei tahtnud mitte millegagi sikhide pahameelt ara teenida, kuigi uldiselt on nad aarmiselt moistlikud ja arusaajad.

Pohiliselt oodatakse sinult 2 asja- esiteks seda, et pea oleks kaetud ja teiseks tuleb jalanoud templi varavate taha jatta. (Tanel: kolmas asi oli ka, pea pidi olema kaetud, palja peaga sisse ei lasta) Enne templisse sisenemist tuleb jalad vannis ara pesta- kuigi see on puha vesi ja kohalikud isegi joovad seda, siis oli see usna ebameeldiv protseduur- ideaalne jalaseente kasvulava. Mooda sellest ei saanud ka mitte kuidagi hiilida. Iga jalavanni juures oli vahemalt 1 sikh valvamas, kes oli varustatud paarimeetrise suure oda ning hirmuaratava pussiga vool. Hiljem panin tahele, et koikidel meestel, aga ka naistel olid pussid vool- see on ajast, mil sikhid olid sunnitud voitlema mogulitega.

Uhes vaiksemas ja mitte nii turistiderohkes templis nouti meilt rohkem kombetalitusi- pidime kasi pesema, kuigi seda vois ka kraani all teha. Valjasirutatud jalgadega lesimine neile ka ei meeldinud- ise istuvad nad peaaegu alati ratsepistmes. Istusime koos teistega templi seina aares vaibal ja kui nemad lugesid oma puhasid raamatuid, siis meie suvalist kirjandust. (Tanel: Mina lugesin ka pyhasid tekste… v6i vähemalt tekste, mis rääkisid pyhadest tekstidest) Alguses kull podesin, kui suureformaadilise ajalehe laiali laotasin, aga keegi midagi utlema ka ei tulnud.

Esimene kogemus Kuldses Templis oli laupaevahommikune ja rahvarohke. Seeparast vist jaigi tahele panemata koht, kus pakutakse koigile tasuta suua. Iga paev pakutakse suua ligi 30 tuhandele inimesele. See on jarjekordne vastuhakk India kastisusteemile, sest sooklas istuvad koik korvuti uhel vaibal ja soovad uht ja sedasama sooki. Ei mingeid seisusi.

Arvestades metsikut rahvamassi on toimib koik valatult. Koigepealt astud mooda suurtest karudest, kust esimesest ulatakse sulle suur plekktaldrik, jargmisest kausike ja kolmandast lusikas. Seejarel liigutakse soogisaalide poole (neid on 2 tukki, uks esimesel ja teine teisel korrusel), mis on enamvahem korvpalli valjaku mootu. Istutakse pikkade rividena vaipadele ning kui saal rahvast tais, siis suletakse uksed.

Seejarel luhike soogipalve ning jooksujalu kaivad ringi mehed, kes koigepealt suurest ambrist tostaavad su taldrikule kulbiga kastet, jargmine mees valab kastekannust su kaussi puha vett ja kolmas loobib ulepannkoogi suurusi tulikuumi leivakesi, mis tuleb kinni puuda. Kui tahad leivakest, siis paned kaed leivakese puudmiseks valmis- vastasel korral mitte. Kes tahab, saab sooki juurde ja vahem kui veerandtunni parast toustakse pusti ja jalutatakse minema. Toidunoud visatakse suurde karusse ja korvalasuvas varjualuses pesevad kumned naised ja mehed suure kolina saatel nousid.

Söömisest India moodi

Suua antakse meile hasti- liigagi hasti.

Indias suuakse peamiselt nappudega voi lusikaga paremas kaes. Vasak kasi tuleb hoida laua all ja taiesti moeldamatu on vasaku kaega toidu puutumine. Vasakul kaega tehakse hoopis muud- nimelt on see perse puhkimiseks. Kui esimest korda sellest lugesin, siis arvasin, et see on miski nali ja iganenud tava, aga vist pole. Koikides tualettruumides on potist voi august vasakul paarikumne sendimeetri korgusel porandast vaike kraan, kus saad kaed parast toimingut puhtaks pesta. Siuke kraan on isegi mu hotelli vannitoas, kuigi mind varustatakse ka paberiga. Voib arvata, et hindudel tuleb oak peale kui naevad kedagi vasaku kaega soomas. Selle kombega harjumine polnudki nii raske, nagu ka aarmiselt terava toiduga.

Koige ehedamat India toitu saame lounaks kui soome koolisooklas koos teiste hindudega. Toit on vaga terav, nii terav, et moni meie grupi tudruk piirdub vaid riisi ja vahese kastmega. Kohalikud seevastu kuhjavad kandiku koikvoimalikku toitu aareni tais ning palju sooki lendab solgipange. Mina hastikasvatatud eestlastena ei tosta seevastu toitu rohkem kui ara suua jouan ja nii monigi kord olen pidanud vastama imestunud kusimustele- kas nii suur inimene soob toepoolest nii vahe. Aga vahe soomisest on asi muidugi kaugel. Need lohnad, maitsed, varvid ajavad pea segi oluliselt kergemini kui kurikuulsad rootsi lauad laanemerel.

Kui pohisook on aarmiselt terav, aga sellega on voimalik taitsa ara harjuda- juba paar paeva olen moelnud, et koogis toimetab toenaoliselt uus mees, kes on parit kusagilt mujalt kui Indiast, siis magustoidud on nii kohutavalt magusad, et rohkem kui pool teelusikat kogemuse mottes ei ole voimalik alla neelata. Kirglikud inimesed need hindud.

Pohisoogiks on riis voi varske kupsetis (analoogne lavasi ja puri saiaga eestis), mida ohtralt kuhugile kastmesse pistetakse. Paar korda on onnestunud ka tanavatoitu suua, kus sinu silme all sai (nimetame seda saiaks) valmis kupsetatakse ja siis tulikuuma kupsetist banaanilehest valmistatud kastmekausikesse pistad. Et ainult uhe kaega tuleb hakkama saada, siis on moistlik suutaie suurune tukk valmis murda.

Ohtul ja hommikul soome hotellis ning siis on voimalik valida nii vurtsikat india kui ka vurtsideta hiina kiirtoitu.. Friikartulid on ka, aga sinnapoole ma isegi ei vaata. Valik on loputu ja vaga maitsev, kuigi naha on, et paljud kirtsutavad nina. Tulla Indiasse ja mitte roomu tunda India toidust on millegist vaga olulisest ilmajaamine. Nagu oeldakse- soomine on aasias reisimise lahutamatu koostisosa.

Uks naljakas fakt veel- kaisime Rahvusmuuseumis, kus pilet kohalikele maksab10 ruupiat, valismaalastele 150 ruupiat ja tudengitele 1 ruupiat (30 s). Minu rahvusvaheline uliopilaspilet kolbas hasti ning nii onnestuski kaia muuseumis 150 korda odavamalt kui Tanelil. Et hindu eestiga vorrelda, siis tuleb ruupiad kolmega jagada, aga vabalt voiksime selle protseduuri ara jatta ja hinnad on valdavalt ikkagi odavamad

Minu sünnipäev

Minu sunnipaeva tahistamiseks molgutasime motteid, et tuleb teha midagi lahedat. Kaalukausile jai valjasoit 3 paevaks Pakistani piiri aarsesse Amritsari, milleks tuli koigepealt rongipileteid ostma minna.

Miljonimangu kusimus: Kes on maailma suurim tooandja? Vihjeks voib oelda, et tootajate hulk on suurem kui Eesti rahvaarv.

Olime korra varem rongijaamas kainud ja see oli arvatavasti meie koige tuutavam India kogemus. Niipea kui riksast maha ronisime oli meil tihe sadistav herilaseparv umber, kes koik puudsid meile midagi seletada. Vaksalihoonesse minek keelati meil sona otseses mottes ara- see on vaidetavalt ainult rongile minekuks ja see oli ainuke toele vastav jutt, mida me sellel paeval rongijaamast 1 km raadiuses kuulsime ja jutte kuulsime me igasuguseid. Vahetpidamata.

Esimene eesmark hankida kusagilt raamat rongi soiduplaanidega tundus taiesti uletamatu. Selleks tuleb koheselt soita kuhugile kaugele ja istuda riksasse, mis on nii odav- peaaegu ilma, sest me oleme nii kenad kliendid ja riksajuht ise ei saa sellest mitte koige vahematki kasu. Parast loputuid jooksutamisi ja erinevaid luiskamisi hakkas kellegil meist vist ikkagi kahju ning saatis varavasse, kus soiduplaan muugis. Eelnevalt oli meid sellest muugikohast oskuslikult korduvalt mooda juhitud.

Kui jargmiseks tahtsime votta kusagilt paberipahna tais ruumist paar broneerimislipikut (mis on hadavajalikud India rongiburokraatias piletite ostuks), siis kisuti need Tanelilt sona otseses mottes kaest- turistidel pole neid vaja. Nii kaua kui nad Tanelile midagi seletasid, siis votsin salaja igaks juhuks paar paberit ja peitsin kiiruga paberite vahele ara. Reserveeringukeskuses kaisime ka- uhke delegatsiooniga, sest meid oli saatmas terve hunnik hindusid, kes koik katega vibutasid ja parastasid- siin ei ole ju turistidel midagi teha- need on ainult hindudele.

Koik tunduski enam vahem oige ja lasime end mooda nurgataguseid tanavaid vedada kuhugile turismiinfopunkti. Vaikisime oma opingud mahad ja kaitusime kui tavalised turistid- otse loomulikult meie soovitud rongidele soovitud klassi soovitud kuupaevadeks pileteid polnud. Ja seda mitte jargmiseks eiteamitmeks nadalaks. Ja uleuldse ei sobi need rongid turistidele- seal on nii palju hindusid koos, kova larm, konditsioneeri pole, rapakad ja tuhat muud viga. Kui puudsin selgitada, et tahamegi ehedat India elamust, siis ei teinud ta kuulmagi. Minu jargmine relv- ma tean vaga hasti millised on Aaasia rongid- oli samuti eimiski. Aga umbes 4x korda kallima hinna eest voiksime saada luksuslikud kupeed. Ja ikkagi, kuidas uks valge rikas mees ei taha koige paremat- kallimat? Ja siis veel tuhat komplimenti minule ja arusaamatu kusimus Tanelile, et kuidas nii kaunile kaaslasele parimat ei taheta pakkuda?

Meile pakuti teed ja raagiti tuhandest voimalusest, kuhu me voiksime koheselt piletid osta. Mone aja parast muutus asi piinlikuks ja oleks tahtnud sealt ara. Ohus oli tunda, et ilma suurema tulita see ei onnestu. Kuidagiviisi suutsime ikkagi rahakotti kergendamata sealt valja paaseda- lubades, et homme kindlasti helistame visiitkaardil margitud numbril.

Uhesonaga esimene kord jaid meil need piletid ostmata. Nuud asutasime end teisele katsele.

Meie uhkest India rongide raamatust tuli valja valida sobivad rongid. See polnud eriti raske, kuigi keerulise susteemiga, kuidas leida oiget rongi, tuli natuke harjuda. Kuna olid kuulnud, et rongid on pidevalt tais ja alla paari nadala odavaid pileteid saada ei onnestu, siis taitsin igaks juhuks kohe mitu reserveeringut, uhe enda ja teise Taneli nimele, et ei peaks mitu korda pikas jarjekorras seisma, kuna kassasse void korraga esitada vaid 1 paberi.

Parast koolitunde hiilisime rongijaama broneerimiskeskusesse mooda tuttavaid nurgataguseid tanavaid. Onneks olid need meile eelmisest korrast tuttavad. Kiiresti ja pidevalt hirmul, et keegi meid avastab ja me peame hakkama jalle voitlema. Esimene kord laks enamvahem onneks ning joudsime broneerimiskeskuse suurde konditsioneeritud saali, kus on rohkem kui paarkummend kassat, mis on varustatud valdavalt hindi keelsete siltidega ja millest tuleb see uks ja oige valja valida. Esimene kord jaime liiga kauaks mingi stendi ette seisma ja juba olidki vaarikad abimehed platsis. Ikka ja jalle sama jutt- need kassad on vaid hindudele ja turistide omad on kusagil teisel korrusel. Ei oska kokku lugeda, mitmendat korda me nende pruunisilmsesete valevorstide vorku langesime, et meid teisele korrusele juhatada, aga broneeringukeskusest meid valja tiriti. Kui voeti ette juba tuttav teekond tillukese turismiinfouberiku poole, siis keeldusime otsustavalt ja puudsime hiilida kassade juurde tagasi. Abiotsivalt ringi vaadata ei julgenud- niimoodi kusagil nurgas me siis noutult seisime.

Taiesti juhuslikult olid meie ees kassad naistele, millel ilutses suur silt- men are not welcome in this counter ja Tanel saatis mind sinna nou kusima. Arvasin, et need kassad on kohad, kus on voimalik osta pileteid naistevagunitesse (indias on sellised olemas), siis koheselt haarati mu kaest reserveerimiskviitungid ja juba kusitigi raha. See oli nii uskumatu ja nii ebareaalne, et nii lihtsalt ja ilma igasuguste taiendavate probleemideta loppude lopuks rongipiletid katte saime. Odavad pealekauba (300 krooni kahele inimesele edasi- tagasi magamisvagunis) Ei mingit jarjekorras seismist ega muid segavaid faktoreid. Selleks, et 2 minutiga piletid katte saada olime kulutanud 2 ohtut, mitmeid tunde ja hulga narvirakke. Jargmine kord oleme targemad.

Vastus on: India Railway Company