Bollywood

Paar paeva tagasi kaisime kinos. Alguses jai mulje, et Indias kaivad kinos ainult mehed, sest mitte uhtegi naisterahvas polnud ei piletikassade juures ega kino esisel valjakul. Seda enam uudishimu tekitas uks valge naine. See uudishimu oli kohe nii suur, et minu umber tekkis ring meestest, kes koik varjamatult mind uksisilmi vahtisid. Tanel esialgu arvas, et see ring on uks ringikujuline piletisaba ja astus ka ringi, siis mul polnud mitte mingit tahtmist seda pikka saba ara soita. Mehed olid vahtimisega nii ametis, et mitte keegi ei pannud tahele, et trugisin viisakalt ette ja piletid probleemideta katte sain. Kinos kaimine on odav- votsime koige kallimad piletid (rodul- 25 krooni), kuigi kinoelamuse voib saada ka 7 kr eest.

Kinosaal oli hiiglamasuur, toolid monusad ja dolbi stereo. Popkorn ka. Film koige ehedam hindi keelne bollywoodi film ilma ingliskeelsete subtiitriteta. Aga arvan, et ma ei jaanud mitte millestki ilma, kui tekstist aru ei saanud. Tegevus toimus arvukates armukolmnurkades, kus pidevalt koik koigiga semmisid ja siis omakorda vahele jaid. Naitlejad olid kenad ja vaga paljastavad. Tanavapildis ei nae kunagi paljastavaid jalgu, kasikaes kondivaid paarikesi- suudlemisest-musitamisest raakimata- siis on taiesti loomulik, et iga kaadrisse tuleva miniseelikus ja napis topis modelli mootu tutarlapse peale laheb publik nii poordesse, elab intensiivselt kaasa, trambib jalgu ja plaksutab kasi. Tosised ovatsioonid, mida voiks vorrelda jalgpallivaljakul varava loomisega. Uhtegi suudlussteeni filmis polnud- voodist raakimata.

Film oli lopmatult pikk ning seanss vaheajaga. Teise vaatuse keskel sai lopuks korini- kaua sa ikka jouad vaadata uht motetut ladina- ameerikalikku seebiseeriaali, mis oli kull veidike tempokam, aga sisu enamvahem sama ja pikitud india popstaaride kuumade muusikavideodega.

Otsustasime siis, et laseme poole pealt jalga – nii oleksime jõudnud ka söögiajaks oma hotelli (meile antakse süüa kindlatel kellaaegadel). Pimedast kinosaalist väljasaamine oli juba omaette ooper – kobasin mingit linki või kohta kust kinni haarata ja uks avada, aga ei leidnud, siis äkki hüppas ligi üks taskulambiga sell, arvatavasti turva, kes lükkas ukse mu ees hellalt lahti. ”Milline suurepärane teenindus!” oli minu esimene mõte ja astusin kinosaalist välja. Sellega ei olnud aga kinosaalist lahkumine veel lõppenud, läbida tuli ka välisuks… See enam nii kergesti ei läinud.

Ukse ees seisid paar-kolm meest, kes keeldusid meid välja laskmast. Küsimused selle kohta, et mis nüüd siis lahti, jäeti resoluutselt vastamata ja mind suunati turvakaamera alla, et saaks mu näo ikka ilusasti ära jäädvustada… nii igaks juhuks. Miks seda vaja oli, seda loomulikult ei selgitatud. Igatahes läks meie ümber lahti suur trall, hindud jooksid treppe mööda üles-alla, kutsuti väljast isegi politseinik asju üle kontrollima, meilt võeti piletid ära ja suunduti nendega kinosaali poole. Siis vaevus ka kino turvaülem seletama, et milleks siis selline palagan vajalik oli… nimelt oli poolteist aastat tagasi juhtunud sarnane lugu – valged inimesed olid lahkunud enne seansi lõppu kinost, aga enne seda olid nad jõudnud kino pingi alla põrgumasina sättida, et võimalikult palju hindusid teise ilma saata. Hirmul on teatavasti suured silmad ja nii arvas kino turvameeskond, et nüüd oli tegemist pooleteistaastaste sündmuste vol 2-ga. Lisaks näole, mis jäädvustati filmilindile, fikseeriti ka mu nimi ja aadress, et saaks võimaliku pommiterroristi ikka hiljem vastutusele võtta:). Kinos vist ikka tol õhtul mingit plahvatust ei toimunud, igatahes ei ole politsei mind taga otsimas käinud… Sööma jõudsime täitsa mõistlikul ajal, aga elamuse võrra rikkamana.

India 2005

Reisimine on pisik, millest on raske lahti saada. Kui oled kord otsa lahti teinud, siis erinevad kogemused erinevatel kontinendidel teevad asja ainult hullemaks. Ikka ja jalle tahaks uut ja ponevat ning mida eksootilisem seda parem. Eriliselt soe koht mu sudames on Aasial- minu esimese suure reisi esimene sihtpunkt.

Kui eelmine aasta tegin 6 kuuga maailmale tiiru peale, siis sel korral olen 6 nadalat India valituse stipendiaat ja opin Delhis arvutit. Asjal on tugev India maik juures- just eestipoolsel korraldusel, mis toimub Helsingi saatkonna kaudu ja kuni viimase nadalani polnud ma Indiasse soidus kindel ning ebausk ei lubanud ka laskmata karuga kelkida. Seeparast poolsalaja mu soit Indiasse valja kukkuski.

Juhendaja esimesest kusimusest sain aru, et paris mulle suunatud see kursus pole, aga mis siis ikka. Koik muu on seevastu aarmiselt ponev- alustades kasvoi juba kaasopilastest. Oleme Taneliga (teine eestlane) ainukesed euroopast , kui teha natuke liiga turgile ja valgenahalised, kuigi gruusia tudrukud on ka euroopaliku valimusega. Kokku on stipendiaate rohkem kui 200 ja valdavalt (meie erandiks) aasiast ja aafrikast. Esindatud on sellised kohad nagu- malediivid, pakistan, afganistaan, armeenia, gruusia, kasasthan, kirgiisia, usbekistan. Aafrika omadest ei tea midagist- nad elavad teises hotellis ja kaivad teisel kursusel. Aga soomine on meil koigil uhiselt korraldatud ja enamus aeg soogisaalis viibides kulubki mul teiste uudistamiseks. Varjatud kujul muidugi. Minuga uhes grupis on rahvast vietnamist, bhutanist, indoneesiast, zambiast, tajikistanist, kuubast, nepaalist, jeemenist. Toakaaslane on mul louna koreast, kuigi paari paeva parast lubati koigile omaette tuba. Meie hotellimanagerile korraldati skandaal, sest meile (eestlastele) on antud ilma aknata tuba. See ei sobivat uldse ja vabandati ette ja taha. Korduvalt. Tegelikult ikka kuhugile ventilatsioonisahti avanev aken on olemas, aga ju siis moeldi vaadet. Muidu on koik ulimalt mugav- isegi ust ei pea lahti tegema- selleks on meil uksehoidja ja vahemalt 10 hotellipoissi loevad su soove silmist, koik tunnevad sind ja voti ulatatakse sulle ilma kusimata. Uhesonaga aarmiselt luks. Konditsioneer tootab ja soe vesi on ka olemas.

Kooli tuuakse ja viiakse dziipidega. Suua antakse 3 korda paevas ja stipi (ca 300 ruupiat paevas e. rohkem kui 100 kr paevas) makstakse iga reede. Kuigi ega ma tapselt aru ei saa, mille jaoks me peale seda rahas peaksime kulutama.

Delhist valja minna ametlikult ei tohi, aga juba eile patustasime- tegime koolist poppi (poole sonaga oeldi, et kogu rahva saabumine votab natuke aega-ja homme ei pea sissejuhatavasse tundi teist korda tulema) ja meie haarasime sonasabast ja soitsime vaatama Krishna sunnikohta, mis on Delhist ca 3,5h bussisoidu kaugusel. Isegi parast ulimalt seikluslikku paeva ja kulutusi transpordile, sissepaasudele, tanavatoidule, riksadele jne ei suutnud me seda summat ara raisata. Tavalistel koolipaevadel saab see veel keerulisem olema, aga ega siin ilusate asjade puudust pole- kaime siis tihemini shoppamas ja lisapagasi kupong (meie eest on juba kinni makstud 10 lisakilo lennukis) leiab kasutuse.

Taneliga moodustame ka ullatavalt hea seltskonna- mul on kogemused ja tema lihtsalt meessoost- siinses uhiskonnas oleks uksikul naisterahval natuke tuutu reisida. Ohtlik mitte, aga see loputu ja pidev sona otses mottes jollitamine vasitab pika peale ara. Aga see on pisiasi. Ja teine suur pluss on tal ka- tal on vorreldes minuga lausa suureparased ajalooteadmised.

Kes mulle kirja tahab saata, siis aadress on:

Hotel Royal Residency
1A/23 W.E.A Saraswati Marg.
Karol Bagh, New Delhi 110 005
India
Mobiil: 9911084392 (India koodi ei tea)- see on kull Taneli oma.

Uhesonaga koik on koige paremas korras. Vahepeal kaotsi lainud pagasi saime ka lopuks katte. Air India lubas meile ebamugavuste eest raha maksta, aga senini kaivad summa ule vaidlused. Kui ma oma pagasi vaartuseks 1000 USD utlesin, siis uks lennujaamatadi paases vaevu minestusest ja mitu korda kusis ule, ega see commercial value pole. Vast homme votame end kokku ja soidame lennujaama asju klaarima, kuigi vabatahtlikult seda teekonda ette ei votaks, sest nii pika (lennujaam on 16 km kaugusel) riksasoidu lopuks olen ma enamasti narvivapustuse aarel.

Oma linnajaos (Karol Bagh) oleme me juba tuntud s.t. koik teavad meid, et oleme Eestist, NIIT stipendiaadid ning elame Royal Residencys. Hommikuti ei joua kohe koikidele tervitustele vastatagi. Vaike monus rutiin on ka tekkinud- oma kindlad ostukohad, kust vajalikku ostame. Pohiline ostuallikas on pudelivesi, aga ka muudest mugavustest ka ara ei utle- taiesti loetav ja paks ajaleht maailma-, spordi- ja kroonika tuupi uudistega maksab 70 senti, taksokilomeeter on 1 kr ja 2 l pudel vett 6 kr. Ainuke kallis asi, mille avastanud oleme on olu- 650 ml maksab 10-16 kr.

Toelise Indiaga tutvumine laheb muidugi raskeks- pole lootustki, et meie puudumist koolist ja hotellist voi mone paevast tripi kuhugile kaugemale tahele ei pandaks. Aga eks siis tuleb kasutada lennukat fantaasiat ja paar naiivset hadavalet valja nuputada- alates tervisehadadest (kuumarabandus tuli mulle hea mottena pahe) ja senini oleme uhe trumbi seoses pagasi kaotusega ning sellega seotud asjaajamisega veel kasutamata jatnud. Mones mottes saan korraldajatest taitsa aru, miks nad meid tittedena kohtlevad. Minu toanaaber on maailma koige tagasihoidlikum inimene ja vietnamlannadest ei maksa mitte raakidagi- eile proovisin nendega juttu teha, aga ei onnestunud- panid plehku. Eks jaa sulamine votab aega. Minu teine suur huviobjekt (kultuurilises mottes) on Afganistaani naised- kui esimesel paeval ei julgenud nad minu poole vaadatagi, siis tana hommikul sain lisaks tervitusele ka naeratuse. Suur samm edasi. Minu subjektiivse arvamuse kohaselt ongi selle kursuse suurim volu eksootilised kaasopilased.

Mones mottes isegi hea, et koolis igav on- saan tagumises reas rahulikult reisipaevikut kirjutada. Kui see arvuti veel internetiga ka uhendatud oleks…..

kuumarabandust pole ka veel saanud, aga palav on siin kull.