Guatemala

Olen nuud kohal. Lopuks. Kull vottis aga aega, sest vahepealse oo olin sunnitud LAs oobima- nimelt jain Qantase hilinemise tottu jargmistest lennukitest maha.

Nuud 1 paevase hilinemisega joudsin ka Guatemala Citysse. Olen 2 pikka paeva ja lugematuid tunde lennukis veetnud- suurest ajavahest suhteliselt segane ja oo ning paev sassis. Kuigi tana on kull juba enamvahem. Nuud pean lihtsalt vapper olema ja puudma mitte paeval magada.

Aga guatemala on hoopis teistsugune. Millegiparast tuleb filmimehhiko silmade ette. Juba olen hadas, aga iga siin veedetud tunniga mu hispaania keel paraneb. Koik votavad nii iseenesetmoistetavalt, et ma justkui peaks hisp keelest aru saama.

Cairnsist

Miks Guatemala? 

Uks pohjus miks sellise otsuse tegin oli ikkagi raha ja teine ja tegelikult peamine, et ma tegelikult ei taha ameerikas ringi vaadata- uhistransport on ju peaaegu olematu voi siis sellise hinnaga, et samas hinnaskaalas lendamisega- ainult et lennukid igale poole ei soida. No tapselt nagu Austraalias- ega mul asjata 4 austraalia siselendu polnud… vahemaad on pikad ja lennukonkurents tihe- bussid kaivad kord paevas- neil pole oigeid bussijaamasidki (isegi mitte suurtes linnades) ja teenindus on nagu lennujaamas- pool tundi varem on checkin, siis kova safety instruktsioon jne, pagasile kleebitakse sildid kulge ja pagas kaib karu peale, mitte ei pea ise toimetama- pagas kaalutakse ka veel ara.

Guatemala on loodetavasti ponev- kuigi eks natuke keeruliseks laheb, sest nad ei raagi seal ju ingl keelt- aga kui saime hiinas hakkama ilma hiina keelt oskamata, siis ma arvan, et igal pool mujal on ulilihtne. Ostsin vestmiku ja puuan natuke oppida, aga kahjuks pole mitte uhtegi hispaanlast naind, kes mulle haalduse pohimotted voiks selgeks teha. Ostsin guatemala raamatu ja nuud ikka ajaviiteks loen- iga paevaga hakkab rohkem meeldima. aga selle lendamise koha pealt lahen vist kull hulluks- tana viskas isegi 3 tundi nii ule- viimased poolteist tundi aint nihelesin ja vaatasin kella- see 27 tundi ja 3 pikka lendu saab kull paras katsumus olema. (keskmisel ei anta suua ka- napsust raakimata)

Aga nuud on veel 3 pikka paeva sydneys ja puuan sellest imeilusast linnast viimast votta. (kuigi natuke on juba austr siiber, aga see on vist uue kontinendi reisiarevus). Sukeldumas kaisin- vahva oli- kuigi kui ma paris ausalt utlen, siis meeldis mulle Vietnamis natuke rohkem- koralle oli rohkem, kuigi kalad oli Suurel Korallrahul ponevamad. Moni meenutas tapselt nagu eesti rahvariideseelikut (muhu oma)- selle kala ristisingi rahvariideseelikuks- iga kord kui vastu tuli, siis kutsusin mottes teda niiviisi. Aga muidu on ju paha- ma ei tea kalade nimesid ei eesti ega inglise keeles. Meelde ka ei jaa- kui veel kirjapilti naeks, siis vast… aga

Veel olen taiesti kullastunud vihmametsadest- need olid maailma vanimad, mis otse loomulikult ei tahenda seda, et nad voimsamad oleks… aga sellegipoolest minu uks suur unistus troopilistest vihmametsadest on taitunud. Midagi ilusamat on raske ette kujutada kui helesinine meri korallidega, siis valge rannaliiv ja iidsed korged vihmametsad ja maed. Vapustav. Loodetavasti on see ilu ikka pildi pealt ka aru saadav.

Viimased paevad olin Kr ja Maiga koos. Nemad soitsid tana Cairnsist Papua Uus Guineasse ja mina Sydneysse. Vahelduseks oli paris tore nendega koos olla, kuigi Kr on ikka paris voimatu- ma isegi ei saa aru, kus mul see kannatus enne oli (ei pannud seda eriti tahelegi), aga ta on ikka nii tobe. Jai politseile vahele lahtise turvavooga soitmisel ja need tegid talle trahvi (ca 1000 kr).. veel kaisid umbes sada korda umber auto- uurisid loputult (no igavene vana pann ju) ja vedas, et logu auto eest trahvi ei teind…. aga asi loppes siis sellega, et soimas politseinikud labi, oli tige kogu maailma peale, kuis austraalia uhiskond on ikka niiiiii haige ja kuis talle uldse siin ei meeldi ja pooletoobised politseinikud (kes teevad ju aint oma tood)… kui me maiga puudsime natuke arvamust avaldada, et sa ju soitsid lahtise turvavooga- siis saime me molemad oma jao ka katte…. onneks laks tal meeleolu ikka ohtu jooksul natuke paremaks ja ei rikkunud meie ohtut ara… joime veini ja ma olin jargmine paev pohmellis (pole ju enam uldse harjunud)- rohkem enam ei vota ka, sest pohmellis on koduigatsus kerge tulema- see jalle mulle ei meeldi.

Korallrahu

19.08
Tana kaisin jalle sukeldumas
Veealune maailm on ikka ilus.
Tagasi tulles sai kauba peale veel soita justkui ameerika raudteel e. lained olid nii korged, et meie cat tuupi laev lausa rappus. Lapsed kiljusid ja norganarvilised kadusid usna kiiresti paikesetekilt. Iga teine laine oli nii korge, et loi ule katuse. Kui mul tavaliselt isegi koige vaiksema lainetusega suda pahaks laheb, siis seekord olin kui vana merekaru ise. Isegi mitte tunnet polnud, et ebameeldiv oleks- nautisin neid laineid taiel rinnal. Saladuse avaldan ka- usna algul, kui meile safety briifingut tehti (ikka lobusa austraalia huumoriga), siis soovitati koigil neil, kel voib midagi juhtuda votta kaks looduslikku imetabletti ennetuseks- parastpoole see ei aita. Tegin seda ja parast lounapausi votsin veel igaks juhuks ja kui enne paadilt lahkumist puudisn veel tagavara ka soetada, siis oli need otsas (((

Idarannikult

Mul laheb ikka hasti- olen Cairnsis koos Kristjani ja Maiga.

Puuan lahipaevade jooksul sukelduma minna- et voimalikult pikk vahe sukeldumise ja lendamise vahel oleks- igaks juhuks ikka, kuigi olen oma korvadega uliettevaatlik, aga lendamine on ju paris korralik rohumuutus. Muidu ei oleks selelst voibolal aru saanudki, aga ukskord magasin lennujaaas oma taispuhutaval reisipadjal ning parast votsin ta lennukisse kaasa, kus oleks see peaaegu, et lohki laind- nii suur surve oli. Lasin siis natuke ohku valja ning jargmises lennujaamas oli padi taitsa lots. (mottetu jutt)

Eile tegelesin ulilaheda ettevotmisega- kaisin vihmametsas raftingul. Kuigi algul kartsin paris korralikult – enne pead ikka portsu formulare taitma ja siis vahemalt pool tundi ettekirjutusi ja ohutusnoudeid kuulma, aga see koik oli seda vaart…. niiiiiii lahe oli, et lausa uskumata ja iseenesest uldse mitte ohtlik. meil oli tore paatkond- 4 poissi sidnist, mina ja hispaania paar ning paadijuht. Kuna poisid olid tublid ja tegid enamuse tood (tegelt tegi enamuse too ikka paadijuht), siis voisin peaaegu ,et niisama vahtida ja loodust nautida- nendel vahesestel hetkedel kui karestikku polnud (kokku oli neid 46 tk) Ma olin taga (kohe paadijuhi korval) ning pidin natuke teistmoodi kaituma kui teised e. pidevalt paadi pohjas kukitama, sest muidu oleks eelmistele peale lennanud. Enamuse aega tundisin end monusalt ja turvaliselt, kuigi vahepeal ikka kartsin tosiselt. Mul on video ka selelst ning kui koju jouan saate ka sellest ulilahedast ettevotmisest osa- olen naind aint moningaid hetki ning need olid kull niii naljakad, et naersin kova haalega.

veel plaanin minna vihmametsadega tutvuma, aga seda parast sukeldumist.

Top End

Proloog
Tol esmaspaeva hommikul arkasin tobisena. Olin toenaoliselt paevitamisega natuke liiale lainud- olen juba nii tokatvarvi, et ammu loobunud paikesekreemi kasutamisest. Enamasti ei viitsi kaua rannas istuda ja midagi ei juhtu, aga seekord olin Mailt tuuri pannud (laenanud) uhe eestikeelse raamatu ning unustasin end lugema- te lihtsalt ei kujuta ette kui monus on ule lopmatult pika aja eestikeelset asja lugeda. Suures lugemisnaljas isegi lugesin Veronika juures kohalikku uliigavat eestikeelset ajalehte aga enamasti pean piirduma netipostkasti saabunud kirjadega (viimasel ajal tuleb neidki uha ja uha vahem- vist on lopuks suvi eestisse joudnud). Paevitamine ja aircon olid oma too teinud ning voitlesin angiinilaadse haigusega. Taiesti juhuslikult sain hommikul oma hosteli koogis kokku KrMaiga (nad enam ei elanud seal, aga olid tulnud tuttavasse kohta hommikust sooma). Parast seda kui olin oma muret kurtnud, oli pool haigusest juba kadunud. Nemad laksin netti ja mina omakorda linna peale jalutama. Norkus tappis ning usna ruttu olin tagasi ja otsustasin selle paeva paikesetekil varjus vedeleda. Koogis sattusin jalle taiesti juhuslikult kokku uhe sveitsi tuubiga, kellega tutvusin Melbournes olles. Vaatasime tema reisipilte ning paar tundi moodus lenneldes – kehv olemine ka ununes.
Tahtsin niii hirmsasti oma lennukipileteid umber vahetada ning veel samal ohtul Darwinist minema lennata. See oleks mulle tahendanud muidugi korralikku finantspontsu (lennukipiletite vahetamine pole just odav lobu, kui sul on uliodavad lennukipiletid), aga sellegipoolest laksin netipunkti, et voimalusi uurima. Onneks pani Eve mulle moistuse pahe ning otsustasin jaada veel 4 paevaks Northern Territory pealinna- voi oigupoolest kolida beachile (raha kokkuhoiu eesmargil), mis asub 20 min laevasoidu kaugusel.

Olen kovasti austraalia slangi oppinud. Kes leiab jargmistele sonadele pareima vastuse saab auhinna.
Saltie, Breakie, Kiwi, Bush (poosast ei piisa), Billy, no worries, Aussie Rules, barbie
MANDORAH BEACH
Positiivsed ullatused hakkasid juba siin kui sadamasse kompisin. Ca kilomeeter enne sadamat peatus uks auto kinni ja pakkus mulle kuuti. Esmapilgul kukkus mul suu lahti ja olin sonatu, aga nii suureparast voimalust lihtsalt ei saa kasutamata jatta. Olingi just oma seljakoti tirimisest tudinenud- kuigi olen igasuguse nodi ostmisest loobunud, siis minu subjektiivse arvamuse kohaselt paisub see kogu aeg nii suuremaks kui ka raskemaks. Sadamas sisustasin oma aega aborigeenide tegevuse jalgmisega. Kui nad enamasti on nii kurja naoga, et ei julge neile isegi mitte otsa vaadata, pikemast jalgimisest voi pildistamisest raakimata. (korra uhes rahvuspargis jalgisin 3 plikat ohutust kaugusest ning puudisin salaja pilti teha- nemad muidugi tabasid selle ara ja laksid rangerile (korravalvur) kitule. Pidin aru andma, et kas tegin pilti. Valetasin ja endal suda nii varises sees, aga suuremat pahandust sellest onneks ei tulnud.
Nad on ikka nii primitiivsed- seltskond koosnes 2 mammist ja 4 lapsest, kes olid nii kohutavad metslased, et neid tegelasi natukenegi ohjes hoida siis 1 mammi kais kogu aeg neil jarel ja vehkis mingi kaltsuga (mis osutuks kellegi margadeks sipupuksteks). Lapsed on tatised, paljasjalgsed, hasti sassis peaga ja pikka aega kasimata. Ja ega need mammid ka oluliselt paremad polnud. Kordamooda kisasid uksteise voidu ja mul jaigi arusaamatuks, mis keeles nad raakisid- kas inglise voi mingis oma murrakus.

Minu uus elukoht oli sadamast paarisaja meetri kaugusel- uks kena beach resort koos koigi mugavustega- bar, bistro, bassein, soe merevesi ning imeilus vaade (umbes selline nagu voiks avaneda aegna saarel pesitsedes tallinnale). Sattusin kokku peremehega, kes lubas mulle lahkelt oma koige koige parema telkimiskoha- turvalise, vaikse ning miljonidollarilise vaatega (nii voikski olla, aga ukski telk vist nii palju ei maksa- ukskoik kus sa ka ei pesitseks). Esimest korda avanes mul voimalus ules panna oma hiinast ostetud just in case- telk. See maksis nii vahe raha, et valmistusin koige kehvemaks, aga pidin jalle meeldivalt ullatuma- igavesti kobe. Peaaegu ilma saadud madrats (ka hiinast) muidugi pehmusega ei hiilanud…

Ega seal beachil elades suuremat teha polnud, kui lopmatuseni ilusat vaadet jalgida. vaadata ohku tousvaid ja maanduvaid lennukeid, purjekaid ja muid paate, pimedas jalgmida 4 majaka tulede vilkumist, vaadata tahistaevast jne. Paevasel ajal oli see paris popp koht ning mina hoidsin baarist eemale, monel ohtul olime seal aga ainult mina+ veel paar kulastajat ning staff. Kodune ja monus tunne oli- nad nii hirmsasti hoolitsesid minu eest- toid aga suua ja juua (esimesel paeval valetasin, et ei joo alkoholi- veini ja olut ka mitte, sest siis pole mingit tarbimissurvet), pakkusid pesupesemisvoimalust, toid mulle telgi korvale rannatooli jnejne… uhe pooleldi parismaalsega (ta vanaisa on valge) sain ka pikemalt jutule ning minu toeliselt suureks ullatuseks teadis ta vaga palju eestist- hammastas mind aktidega. Isegi seda, et meil oli enne noukogude aega oma riik olnud- enamsti pakutakse lihtsalt huupi, et eesti voiks euroopas asuda. (muidugi on ka intelligentsemaid inimesi ja puuan ikka ules tahendada seda, mida eestist teatakse)

Tutvusin ka uhe baaridaamiga, kes kutsus mind jargmiseks paevaks kulla- otse loomulikult olin koheselt nous- kaua sa ikka paevikut kirjutad, merd vaatad, basseinis supled voi jalutamas kaid. Uhe fakti pean veel ules tahendama- tousu ja moona vahe on siinkandis lausa 7m – alati kui jalutama laksin, siis puudisn minna koheselt parast tousu loppu, et mitte veevangi jaada, sest moodada merepohja on monusam kaia. Klopsisin ka hulga enne ja parast tuupi pilte. Tous oli hommikul paiksetousu ajal ning ohtul kui magama laksin- siis tulid lained jalle peaaegu mu telki ja uinusin merekohina saatel.

Pam osutus aarmiselt kenaks inimeseks. Hommikul korjas mind beachilt peale ja viis oma koju. Olin teist korda oma reisi jooksul uhes tavalises austraalia kodus. Muidu ikka uhest hostelist teise ja ega eriti ei avane voimalust kohalikega suhelda- ikka teiste turistidega voi turismitootajatega.