Millaski soitsin (see oli juba paris ammu aega tagasi) Melbournest Austr Punase Sudame e. Uluru (see on aborigeenide keeles) voi siis Ayers Rocki (ingl keeles) poole. Juba vahem kui tunnike parast ohku tousmist ei olnud lennuki aknast mitte midagi muud vaadata kui ainult punane liiv, rohupuhmad, poosad ning uksikud puud, vahetevahel paistsid ka kuivanud soolajarved, aga ei midagi muud. Ja niiviisi mitu tundi jarjest. Lend oli umberistumisega ning viimased 45 minutit asi ei muutunud.. Ainult ei kummekond minutit enne maandumist paistis uks suur punane magi (maailma suurim monoliit, mille umbermoot on ca 10 km ja korgust 300m ja tegelikult on nahtav ainult 1./3, sest ulejaanud 2/3 on maa all). Vaga muljetavaldav vaade oli- no toepoolest keset middle of nowhere on niii suur ja punane kivi. Esimesed pildid austr peamisest sumbolist tegingi lennukiaknast.
Seda kivi soidavad vaatama iga paev tuhanded turistid- kui mulle tavaliselt nii turistikad kohad ei meeldi ja puuan neist kauge kaarega mooda kaia, siis seekord ei hairinud see mind uldse. Yulara (see on kula, kus on ainult hotellid, poed, reisiburood jne) e. ulurut kulastavate turistide peatuspaik – imelik moelda, et kesest seda punast korbe on ehitatud paris suur ja korralik kulake- natuke meenutab monda hispaania kuurortlinna, kus on ka hotell hotellis kinni ja ei midagi muud. Kusagil lahedal on ka aborigeenide kulad, aga sinna minek on rangelt keelatud. Uluru oli algselt uks nende puhamutest ning on seda siimaani, kuigi viimasel ajal oma rituaale viivad labi mujal.
Uluru on puha ja abori kunagi ei roninud selle otsa ja soovitavad seda ka mitte turistidel teha, siiski olin natuke nome ja votsin selle teekonna ette (kuigi ega see ilus tegu ei ole, sest tegelikult peaks austama abor kui austr polisrahvuse tavasid ja soove) Meie 21 grupis oli ainult 3 julget- mina ja 2 jaapanlast (poiss ja tudruk). Teekond oli raske ja jarsk- julgestuseks oli kull uks suur tross, millest siis kinni hoides oli voimalik end kate joul ules tommata, aga see oli suhteliselt madalal ning tegi minu liikumise veel keerulisemaks. Ca tund tosist tood looskava paikese all ning lopuks olin uleval. Avanev vaade oli supper- mitte midagi muud kui Yulara, moned maed lahemal ja kaugemal- koige kaugema maeaheliku, mis mu silm suutis kinni puuda asus 110 km kaugusel. Klopsutasime hulga pilte ja tunne oli ulev, kuigi kohutavalt tuuline. Kui tavaliselt on alla ronimine oluliselt keerulisem kui ulesminek, siis seekord oli minu onneks teisiti.
Veetsin selles piirkonnas 3.5 paeva (vahemaad on tohutud- koik, mis kaardi peal tundub usna lahedal olevat – on tegelikult ikka 4-5 tundi soitmist) ja nagin palju vinget. Ikka hommikul kell viis ules- kuuest minema ning aktiivset elu kuni paikseloojanguni- mis on enne seitset. Vahel tunnen eesti valgetest oodest puudust, aga…. Kangurusid on palju, kuigi enamasti naeb neid huppamas aint pimedas- autojuhid peavad ikka vaga hoolikad olema, et monda looma alla ei ajaks ning tegelikult soovitatakse uldse mitte oosel soita. Vahemaad on suured, teed sirged ja midagi peale poosaste ja punase liiva vaadata pole- vasimus kerge tekkima ja enamus onnetusi ongi tingitud vasimusest voi loomadega kohtumistest.
Muidugi turistid euroopast ja ameerikast unustavad ara, et on austraalias ning soidavad ikka paremal pool teed. Ma pole ka ise senini ara harjunud, et liiklus on teistpidi- iga kord ristmikku uletades ikka vaatan hoolega molemale poole, aegaajalt ehmatan, et kuis nii noor laps roolis on voi kui Veronika autosse pidin istuma, siis ikka laksin automaatselt juhiukse korvalt. Tobedaim juhus oli Sydneys, kus ootan bussi- oli parajalt kiire ja kui lopuks see kauaoodatud buss tuli, siis pidin ehmatusega todema, et buss peatub teiselt pool teed. Kui Veronika mind poleks rongijaama saatnud, siis oleks rongi ka valel pool perroonil oodanud… ohh neid lugusid on loputult…. muuseumis teen ka kogu aeg valet pidi ringe….
Nuud olen Darwinis, mis on Northern Territory pealinnas. Monus ja soe imearmas vaikelinnake. Siit edasi lahen Queenslandi, mis on idarannikul (seal on korallriffid ja ka loodetavasti soe), sest olen palavusega nii ara harjunud, et jahedama kliima peale ei taha mitte moeldagi. Kui teised turistid vahel ikka kurdavad, et liiiga palav, siis mulle kui aasiast tulnule on siin taiesti paras. temperatuurinumbrid on vast enamvahem samad, aga siin ei higista ja palavus on kuiv- aasiast oli kohutavalt niiske ja selle talumine oluliselt raskem.
Saint taiesti juhuslikult ka Kr ning Maiga kokku (see oli taiesti planeerimata) ning olen toenaoliselt paar paeva nendega koos. Jube monus on aegajalt ikka emakeelt ka raakida. Edasised plaanid on meil enamvahem sarnased, kuigi nemad labivad pikki vahemaid autoga (toepoolest pikki- nad on praeguseks juba vist 7000 km 4 nadala jooksul maha kihutanud)) ja mina lendan (lendamine on odavam kui bussisoit)
Paar paeva tagasi ujusin uhes joes koos krokodillidega (need on kull ohutud freshwateri omad), aga olen paris-paris lahedalt nainud ka neid ohtlikke 5 m suuri tegelasi (saltwater).
