Sydney

Tana varahommikul maandusime Sydneys. Kaks tundi hiina ajast ees e. nuud on eestiga ajavahe 7 tundi, mis teeb online suhtlemise suhteliselt keeruliseks.

Lennusoit oli ilusaim, mida ma kunagi kogenud olen. Und ei tulnud ja enamus soidust moodus aknast valja vaadates. Koige meeleolukam oli tahtede vaatamine ilma, et peaks pead kuklasse ajama- olime tahistaevaga uhel korgusel. Ja paikesetous oli ka vingeim, mida kunagi nainud.

Sydneyt olen pohiliselt imetlenud lennukiaknast (sai ara nahtud nii sadamasild kui ooperiteater ja isegi pildile jaadvustatud) ja bussiaknast- ulejaanud paeva magasin pohiliselt maha…. ohtul tegin vaikese jalutuskaigu

Guilin

Mis jaanipaevalt tegin- ei maletagi enam tapselt… me viimastel paevadel ei teegi enam eriti miskit.. palavus jalle tapab.. .istume oma konditsioneeritud toas ja vahime telekast jalgpalli… no tegelt ikka kaime pidevalt heades restoranides soomas (viimane voimalus ju… tana ohtullaheme hongkongi ja seal on kallis… austraaliast raakimata) ja eks on natuke aus reisiarevus ka sees.vahemalt minul.

eile kaisime bambuspaadiga joe peal soitmas… parast tiirutasime jalgratastega ringi ning ronisime korge mae tippu (palavuse ja paikese kaes), ja kr muidugi suutis sealt kalju otsast ule aare kukkuda…. onneks mingisse poosasse ja mitte rohkem kui paar meetrit, aga ehmatus oli vinge…. ma nagin kuidas ta taarumahakkasning ule aare kadus… suutsin ainutl karjatada kristjan… kui poosad enam ei sahisenud, siis olin justkui tarretunud..aga tundus, et jai kuhugile pusima.. kaotused pole suured- endal pole tal midagi viga, fotoka objektiiv sai kull viga (aga selle saab ju hongkongist uue osta… see ronimine oli ikka nii vasitav (peamine on muidugi kuumus), et mul hakkas ka silme eest mustaks viskama… parast tulime uliettevaatlikult alla ning kr isegi iga nurga peal ja vahegi libedama koha peal opetas ja hoolitses… suht uus asi- tavaliselt kablutab kiirelt minema ja vaata ise kuis saad…vesi sai ka tipus otsa, aga onneks on sealkohapealsedvvanaprouad, kes end sulle saatjaks koheselt pakuvad (nn isehakanud giidid)- puhkepausi ajal lehvitavad lehvikuga tuult ja puuavad ingl keeles raakida… ning koikselle nimel, et sa neilt midagi ostaks- ja ronivad ka suhteliselt korgele- ma ei kujuta mitu korda paevajooksul.. mul piisas uhesti…. aga tollel hetkel polnud enam eriilst vahet, palju me vee eest maksame (eesti moistes enivei vahe)… ma oleks toeanoliselt muidu ara ka minestanud…
selliseid seiklusi siis….

mul on siuke naljakas periood praegu– mitteet koduigatus oleks, aga see vist kvalifitseerub sinna reisiarevuse alla….austr on ikkagi teistsugune… reisivasimust on vist natuke… aga selle peletamiseks on monusas kohas mittemidagitegemine piisavalt hea ja ma lahen austraalias uhe vanatadi juurde- ja plaanin seal nadalakese olla ning vanaemalikku hoolitsust nautida… parast seda olen kui uuestisundinud- sest mu pikim uhes hotellis magamne on olnud 4 ood ja sedagi pohjusel, et kohuhadadega ei saa eriti edasi liikuda…. muidu ikka enamasti 2 ood… vahel 3 ja vahel 1… eks selline tempo tuutab aegajalt ara ka… aga muidu olen positiivne ja 99.5 protsenti naudin seda, mida teen… vahel olen lihtsalt vasind, aga ilma koduigatsuseta- kuigi soprade ja lahedastejargi ikka igatsen…

teekond Halong Bay´sse

Kirjutasin uhel paeval teile varahommikusest Vietnami pealinnast. Unustasin aga moned olulised asjad.
Kuskil viie- ja kuue vahel hommikul kostus valjuhaaldist, mis oli peaaegu igal tanavanurgal, midagi parteitunni sarnast- mis monotoonset teksti sealt rahvale ette loeti jaab muidugi minu vietnami keele oskuse puudumise tottu teadmata. Ma polnudki enne neid valjuhaaldajaid tahele pannud- aga absoluutselt igal tanaval olid nad olemas.

Eile sai minust toeline turist e. ostsin omale 2-paevase turismituusiku (paketti, tuuri voi ukskoik kuidas seda ka valjendada). Koik on hinna sees (bussi- ja paadisoidud- tuur viib saarele, soogid, giid, endal tuleb maksta ainult joogid ja jaatised)- hind 14USD. Igatahes hea voimalus kokkuhoidlikult hakkama saada, sest 2 paeva Vietnami pealinnas oleks mulle oluliselt rohkem maksma lainud- nii vaikse raha eest valmistun igasugu ebameeldivusteks. Voimalus on valida nii suure- kui ka minibussi vahel (kohalikud peavad mulle arusaamatutel pohjustel minibussi paremaks, kuigi valin suure bussi- toenaosus toredaid inimesi kohata on suurem) ning paadis kui ka hotellis oobimise vahel (valin igaks juhuks hotelli, sest juhtumisi tuli meelde kui sukeldumas kaisin ning terve lounapausi merehaiguse tottu pikali olin).
Nendest tuuridest ei oska ma midagi positiivset arvata- aga olen hasti natuke igasugu seiklemistest tudinenud ning pealegi vaevab mind miski- ma ei tea, kas see on juba austraalia reisiarevus, tudimus Vietnamist (loodus on vapustav, aga pohjavietnamlased sakivad, igatsus kr jarele (ukskoik, mida ma temast ka tegelikult ei arvaks, siis ikkagi on tal uks pluss- raagib eesti keelt ja ma olen temaga harjunud) voi lihtsalt vasimus-tulpimus. Vahel on ju lopmatult monus kui ise mitte midagi otsustama ei pea- koik tehakse su eest ara. Kuigi- omapead on ikkagi oluliselt toredam ja vahvam- kohalikust elust saab ka parema ettekujutuse.
Hommikul kell seitse korjatakse mind hotellist peale- buss korjab veel siit-sealt inimesi peale ning soit voib alata. Esmalt 3 h bussis. Hanoi linnaliiklusega on vist ikkagi voimatu ara harjuda- vaatan turvaliselt bussiaknast valja ning imestan suu ammuli.
Meie grupp on ainult kolmeliikmeliseks- mina ja 2 kanada poissi. Meid surutakse mingite teiste gruppidega kokku ja uhes bussis on vist vahemalt 4 erinevat gruppi-giidi. Tosine priiskamine- 3 inimest ja 1 giid- sellist asja voib ainult sotsialistlikes riikides kohata. Ca parast pooleteisetunnist soitu algab see osa tuurist, mis mulle “eriti” meeldib- nimelt viiakse meid kuhugile teeaarsesse keskusesse, kus invaliidistunud tutarlapsed kasitood teevad- loomulikult loodetakse, et turistid midagi kaasa ostaks. Oma panuse sellesse uritusse annan hirmkalli (poole kallim kui Hanois) jaatise ostmisega. Roovlid. Igasugu tuuribusse on selles tillukeses hoovis kumneid- vaevu suudetakse koik bussid ara parkida.
Vahepeal ei toimu mitte midagi huvitavat v.a. see, et nagin teel jalle uhte mootorrattaonnetust- seekord kokkuporge jalgrattaga.
Jargmine osa tuurist on lounasook ja asi laheb paris huvitavaks. Uks giid seletab bussis mikrofoni oma tugeva aktsendiga, et kes kuhu ja millise giidiga minema peab. Paras puder ja kapsad. Erinevad giidid- erineva pikkusega tuurid (1,2 ja 3 paevased)- mitte keegi ei saa mitte midagi aru- keeruliseks osatakse kull ikka asja teha- asi lopeb sellega, et sorgin lihtsalt uhe giidi ja kanada poiste saabas lounasoogikohta. Parast selgub, et koigi lounasook toimub uhes ja samas kohas- oluline on lihtsalt, et oige giidiga restorani saabuksid. Mind valdab nostalgia.
Lounasook on korralik- vietnami kombe kohaselt toimub soogi jagamine e. igauks tostab endale nii palju ja tapselt seda, mis talle maitseb. Meie lauas istub ka uks keskealine hiina mees, kes elab New Yorgis- nii huvitavat lounasooki ei maletagi ja lauast touseme olulisemalt targematena. Jutt kais peamiselt hiinast, aga ka uldse aasiast. Seejarel suubume sadamasse- ikka giidi sabas ja seerjarel julgeb ta meid kolme kuhugile istuma-ootama jatta ning laheb pileteid ostma. Karjalooma tunne on.

Sapa

Sapa on pop ja kena magikuurort Hiina piiri aares, Lao pole ka kaugel. Kui millegagi seda kohta uldse vorrelda, siis voib natuke paralleele tommata Austria Alpidega. Ja linnake on natuke Alpilinnakese moodi kull. Uhtegi horisontaalset tanavat pole- kesklinna ja turule minekuks pean maest ules vantsima, kojutulek on lihtsam. Hotellitoast avanev vaade on hingematvalt ilus- austrias maksaks sellise vaate eest end vaeseks, siin 4 dollarit. Metsaga kaetud maed, uksikud talud ja loputute astmetena helerohelised riisipollud. Tipud mattuvad pilvedesse.

Varahommikune Hanoi

Varahommikune Hanoi

Kell 4.10 avan silmad. Meie kupee (6ne) on peaaegu tuhi- ainult prantsuse poiss sagib veel ringi. Kusin, kas Hanoi- vastab jah. Nean mottes seda umbkeelset rongipiletimuujat, kes vaitis mulle, et rong jouab Hanoisse kell 5.30, mis oleks tunduvalt moistlikum kellaaeg. Pole midagi parata. Korjan oma kopsud kokku ja asutan teele. See prantslane on veel unesegasem kui mina- vastab naeratades, et nii hommikul vara pole ta voimeline inglise keeles suhtlema. Soovitab mingit odavat hotelli, aga ega ma paris hasti aru ei saanud, mida ta motles.
Millegiparast on tunne, et varahommikune ja pime linn peaks justkui kulm ja roske olema. Konnin vanalinna poole- kirun mottes oma rasket kotti- luban veel tana postimajast labi kaia ning ebavajaliku (aga siiski vaartusliku) koju saata.
Uhest pole ma veel siin aasias aru saanud, et miks kontrollitakse su pileti olemasolu perroonilt lahkudes?

Aga varahommikune linn on ponev- kuskil tanaval peseb keegi kausis pesu, korvalmaja trepil on sampoonine pea ja hambapastane suu. Paar kvartalit eemal harjutab keset tanavat (toenaoliselt) uks hiinlane tai chid. Samas ule tee keerutab naine hularongast ning loeb samal ajal raha. Lisaks veel turule kiirustavad naised- kellel on punutud alus pea peal voi siis kaks suurt vitstest punutud korvi turjal – pilgeni tais puu – voi koogivilju. Ja muidugi varahommikused pealetukkivad saiamuujad.
Loodan leida kuskilt monda puhtamat trepiastet, et saaks rahulikult seda koike jalgida, aga silman hoopis midagi kohvikulaadset- tapsem oleks seda kull vist urkaks nimetada. Kuna seal on tavaliste vaikeste plastmasstaburettide asemel korralikud seljatugedega toolid ning napp ingliskeelne menuu, siis luban endal olla loll turist ja noustun nende ebamoistlikke hindadega. Veedan seal tunnikese raamatut lugedes ja saia pugides. Kui maksmiseks laheb, siis ei taha nad mulle oiget summat tagasi anda ning puuavad vaita, et salvratid maksavad ka midagi !!! (ca 5 kr) Parast pisikest vaidlust loobuvad ja annavad mulle oige summa raha tagasi. (alati on kasulik vaikeseid rahatahti kaeparast hoida, sest naiteks motomehed ei anna mitte kunagi sulle raha tagasi- isegi kui on eelnevalt tapne hind kokku lepitud)

Vietnami pealinn Hanoi on usna meeldiv, kuigi mina siin ule paari paeva toenaoliselt vastu ei peaks- liiklus on kordi hullem kui Saigonis. Tanavad on kitsad- tihedalt tais kihutavaid mootorrattaid ning isegi kitsad konniteed (ca 1.5m) on justkui mootorrattaparklad- voi kui kuskil on natukenegi vabamat ruumi, siis on kaupmees oma kauba tanavale tostnud. Jalakaijad peavad aga soiduteel sadade mootorrataste vahel ellu jaama.

Hanoi tanavanimed on selle jargi nimetatud, mida seal tanaval muuakse (voi alguparaselt muudi)- mina elan portselani tanaval, korval on manguasjatanav, paar kvartalit edasi omblustarvikute oma- terve tanav on tais erinevas suuruses ja varvis niidirulle, tuhandeid noope, noelu ja lukke. Aga on olemas veel sellised tanavanimed kui – madu, kana, suhkur, oli, puuvill, sandaalid, paber, maguskartul, sool, alumiinium, teras, ravimtaimed jnejne. Praktiline igatahes.

Teekond Hanoisse

Minu seiklusi Saigonis ja Nha Trangis olete juba kuulnud. Jatkan samas vaimus e. peamine teema on uhest kohast teise liikumine. Parast pohjavietnami magedega tutvumist ja Hanoisse tagasi joudmist kirjutan ka muust.

Highway labib mitmeid linnu ning selline liiklustihedus toenaoliselt teeks voimatuks ilma fooride abita kiirtee uletmise, aga vietnamlased ei tee ju vahet foori punasel ja roheliselt tulel. Lisaks fooridele on iga ristmikuharu juures veel vahemalt 1 helebeezis vormiruus politseinik, kes siis pohimotteliselt puuavad rahvale selgeks teha, et fooris on keelav tuli. Aegajalt monda erilist uljaspealt noomitaksegi- tehnilisi passe ja juhilubasid pole ju voimalik kontrollida- neid lihtsalt pole. Kuigi kuskil puu varjus nagin politseiniku midagi protokollilaadset vormistamas. Valdav osa paevast on nad ikkagi nii laisad, et tookohustused ununevad- omavahel on ju ka piisvalt tore lobiseda. Raakimata vihma ajal too tegemisest. Ikka koik on sama kaootiline.

Tee on korgel tammil. Kahel pool teed on ule polvini ulatuvas vees riisipollud. Pika aega teel olla on tore- kui aprillikuu alguses nagime Hiinas riisitaimede istutamist, siis nuud juunikuu keskpaigas naeme vietnamis viljakoristust. Ikka sirbiga, hiljem seotakse vihkudeks kokku ja veetakse kas paadi voi hargade/traktori voi siis jalgratta tagakarul minema. Kui hiinas kais absoluutselt koik too kasitsi (4 nadala jooksul nagin 2 traktorit), siis Vietnamis on aeg edasi lainud. Kui hiina rehepeks kais lihtsalt- vihud lihtsalt laotati maanteele laiali, kust siis kogu transport neist ule soitis (bussid, mootorrattad, jalgrattad jne)- parast riisuti pohk ja terad puhiti luuaga kokku (parast kais soelumisaktsioon), siis vietnamlastel on selleks tooks rehepeksumasin. Pean kahetsusega nentima, et ei tea, kuis on selle masina tapne nimetus, aga maletan, et lapsepolves oli meil maal vanavanemate juures viljakuivati korval tapselt samasugune riistapuu. Aeg on edasi lainud- kui meie pidime tuult kasitsi tekitma, siis vietnam masin on elektriga. Too kaib kiiresti ja pohku tekib kuhjade viisi. Pohu aravedamiseks pole aega ega tahtmist- nuud ilmestavadki kiirteed kahel pool teed (isegi mitte niivaga teepervel) tihedasti pohukuhjad. Kogu transport- loputult bussironge, kamazid ja samasugused autod ainult veidi uudsema valimusega, mida ilmestab silt hyndai, riisivihkusid vedavad harjad ja traktorid, jalgrattad ja sajad mootorrattad puuavad koik oma teed leida nende pohukuhjade vahel.

Mul on arusaamatu, kus on voimalik sellise kiirtee aares elada – liiklus ei vaibu isegi mitte oosel (olen kolm korda seda teed soitnud oobussidega- ikka 10 h bussis ja 300-500km edasi jargmisesse linna). Kui eestis kehtib suurema eesoigus, siis siin on eesoigus kovemal signaalil. Nii voikaid signaale lihtsalt pole voimalik mitte vopatamata kuulda- ara harjuda ka mitte. Signaalid on 10 korda hullemad kui Eestis- isegi mootorratast uheks paevaks rentides tuleb esimese asjana kontrollida, kas signaal on ikka tookorras ja piisavalt valjuhaalne.

Paarkummend kilomeetrit enne Hanoid asi muutus. Tee muutus uhtakki euroopalikuks neljarealiseks kiirteeks- eraldusriba ning katkematute teepiiretega molemal tee molemas servas. Ule vaga pika aja silmasin esimest korda liiklusmarki, millel ilutses number 100. Tekkis isegi mote, et voibolla on aegajalt voimalik isegi Aasias kiiremini edasi liikuda kui 30 km/h. Kiirused muutusid suuremaks- ei lainudki vaga palju aega mooda kui keset teed vereloigu sees lebas liikumatult uks mees. Mootorratas ning selle jupid paarkummend meetrit eemal mooda teed laiali. Mind tabas oud- alles nuud joudis mu oma uleelatud onnetus pariselt kohale. Tekkis hirm 10 paevasel mootorrattamatkal vietnami magedes oleva kaaslase parast. Vanaemal oli oigus kui utles mulle paev enne vietnamisse tulekut, kui talle telefoni teel sunnipaevaonnitlusi edastasin, et jumal hoiab mind oma peopesa kumeruses. Vahemalt senini on kull hoidnud.

Tee oli korralik – ilma aukudeta ja andis silmad ette ka Tartu-Tallinn maanteele ja kahel pool korget teetammi olid tillukesed kulavaheteed- traktorite, jalgrataste, riisi vedavate hargade ja pisemate mootorrattasoitude jaoks. Koik on justkui paris, ainult et uhe viadukti alla olid kohalikud suure harjumuse tottu piknliku ules loonud, sest seal on ju vari lagipahe paistva paikese eest.

Kiirtee loppes tapselt sama akki kui oli alanudki ja olingi Hanoi aarelinnas. (mida vietnami keeles kirjutatakse Ha Noi- uleuldse kahtlustan, et vietnamlased ei suuda pikemaid sonu kokku veerida kui 6 tahte. Vietnam on Viet Nam, Saigon- Sai Gon jnejne.) Igas aasia linnas on veider (ja vahel vaga vihale ajav) komme, et iga soidusuuna jaoks on omaette bussijaam ja seda vahel isegi kummekond kilomeetrit kesklinnast. Mis muidugi tahendab leivateenimisvoimalust sadadele motomeestele. Otse loomulikult on koheselt meie bussi umber kumned pealetukkivad kohalikud. Olin eelnevalt nahtust piisvalt shokis, et mitte istuda uhegi mootorratta selga. Nemad sellest muidugi aru ei saanud- oma onnetuseks kandsin ka pikkade varrukatega pluusi, mis tahendas, et marraskil katt mul neile demonstreerida ei onnestunud. Riideid vahemaks votta ainult motomeeste parast tundus ka kuidagi mottetu. Ukskoik, mis keeles ma ka seletasin- inglise voi emakeeles- mitte keegi ei saanud sonakestki aru. Arvan, et kogu nende ingliskeelne sonavara piirneb sonadega motorbike ning one dollar. Samuti saavad nad aru sonast yes. Sona no on aga taiesti vooras. Esimene kord oma peaaegu 3 kuulise aasias viibimise aja jooksul tundsin, et hakkan oma nagu kaotama e. vihastama. Suust lendasidki valja moned ebatsensuured emakeelsed valjendid. Kordamooda ja uksteise voidu kiskusid nad mu kaest Lonely Planetit, sest soovisid teada saada kuhu mul minek. Kui nad isegi suutsid sealt kaardi pealt mone tuttava nime valja veerida, siis hoikasid roomsalt ja tirisid mind koheselt oma mootorratta poole- nad teavad tapselt, kuidas sinna koige otsemalt saab.
Kui ma monele suutsingi selgeks teha, et mootorrattaga ma ei soida, siis jargmine hetk oli mul kumme jargmist sabas. Bussijaama varava tagant leidsin oma suureks ullatuseks palju ilusaid punaseid ja uusi linnaliinibusse- uhistransport on Hanois uus nahtus- ole ainult meister ja motle valja, et milline neist voiks sind soovitud sihtkohta viia. Esiklaasi taga on uhked suurte tahtedega sildid, aga sellest on ju vahe. Kui puudsingi neid sihtkohti kaardiga kokku viia, siis vahemalt kumneid kordi kisuti mult jalle raamat kaest- pidin lausa voitlema, et sellest mitte ilma jaada. Lopuks katkes kannatus ja ronisin esimesse ettejuhtuvasse bussi. Bussis jalle sama jama. Konduktor (ma pole veel mitte kordagi aasias uheski transpordivahendis soitnud, kus poleks piletimuujat) tahab nii kangesti teada, aga Old Quartersist aru ei saa. Lopuks leidsime uhise keele ja buss viis mind peaaegu rongijaama. Kuigi esialgu oli plaan edasi liikuda bussidega, siis kaigupealt tulnud mote tutvuda ka vietnami suureparaste??? rongidega, tundus paris meeldiv. Loodetavasti vahemalt turvalisem kui Vietnami 1800 km pikkune highway nr 1.

Bussis soites polnudki Hanoi linnakaarti uldse mitte raske lugeda, sest paralleelselt soiduteega olid rongiroopad, kuid kui ei teaks, siis arvaks, et tegemist on trammiga. Roopad olid samamoodi tee aares kui trammitee koduses tallinnas- ometigi soidab sellel teel kumneid ronge paevas. Hakkan vist moistma, miks see teekond votab aega ekspressrongides kuni 45 tundi. Highway nr 1 on aegajalt paralleelselt rongiroopad, mis on maha pandud tapselt sama sinka-vonka kui moni otepaa korgustiku kulavahetee. Vajadusel ka maest ules ja alla- kuigi nagin ka paari tunnelit. Kui vaja, siis viivad rongiroopad ka labi surnuaia voi on roopad koheselt hwy 1 korval (ei miskit raudteetammi). Isegi nii lahedal, et teisel pool raudteed on koheselt inimeste aed ning iga varava tagant viib vaike tee ule raudtee suurele teele.

Highway on 1800 km pikk, kuid majad kahel pool teed praktiliselt kunagi ei lope. Ainult aegajalt magisemates piirkondades. Justkui loputu linn.

Vikerkaarevärviline maailm

Minu viimane ja ainuke sukeldumiskogemus parineb aastast 2001 e. pole just koige varskem ja seegi eestimaine. Kui veel lisada mu 2 paeva tagasi ule elatud avarii (ja paras shokk ka), siis voite arvata, kui kindlal meelel ma hommikul sukeldumiskeskuse uksest sisse astusin. Aga olin taiesti veendunud, et tahan seda teha.

Elamus oli kustumatu. Kuigi moned vaikesed viperused kuuluvad ikka asja juurde. Esiteks pole ma harjunud nii soolase veega ja teiseks vajasin vaid 5 minutit, et natuke niisama pinnavees solberdada- enne kui sugavustesse laskun, et koik lihtsalt meelde tuletada. Seda viit minutit mulle ei antud- ja grupp kadus ilma minuta- seeest sain omale personaalse instruktori. )) Esimene kord sattusin parast 3 veealust hingamist paanikasse ja olin jalle pinnal- edasi laks koik ludinal. Niipea kui esimeste korallriffideni joudsin oli igasugune hirm kadunud. Kui oleks vahegi voimalik olnud, siis oleks mu suu lahti vajunud. Ma poleks kunagi uskunud, et looduses nii palju erksaid varve leidub. Lausa neoonseid- koigest muust raakimata. Justkui korralik vildikakarp oleks koik selle maalinud. Uskumatu floora ja fauna. Kui ma oleks bioloogiatunnis natuke usinam olnud, siis voiksin teile koigest raakida, mida nagin…. aga nuud jaan hatta. Aga tegelikult on seda ikkagi suhteliselt raske sonades edasi anda. Helesinises ookeanis 18 m nahtavust- sa ujud koos kaladega ja nad ei poe suurest hirmust koheselt plehku- void sudamerahus ukskoik kui kaua neid imetleda. Igat varvi, igas kujus ja suuruses. Millised mustrid ja millised varvid. Lisaks veel korallid, krabid ja koik muu…. Paadis loeti sonad peale- mitte midagi ei tohi puutuda v.a. kui instruktor seda teha lubab- aegajalt saingi vahvaid sametisi elukaid puudutada. Siis veel huvitavad hojuvad elukaid naha ning uht suurt musta kera silmata- pikkade tumedate ogade ning erklillade silmadega. Monda tegelast torgiti snorkliga- et oleks voimalik ka liikumas naha. Vaga suuri kalu ei nainud ja pohjuseks on dunamiidiga kalapuuk!
Olin vapper- sukeldusin isegi mooda kitsaid koopaid ja kanjoneid, kuigi jalle heledamasse kohta (e. paike pea kohal) oli ikkagi utlemata tore tagasi jouda.
2 sukeldumise vahepeal oli lounasook mereandidega. Kuigi jah- sukeldusmisinstruktorit minust ei saa, sest kogu lounapausi vedelesin pikali- merehaigus kallal ning koik horgutised jaid proovimata. Aga sellegipoolest oli tore neid sukeldumisinstruktoreid jalgida- 3 prantsuskeelset valget (ei saandki teada, kas prantslased voi sveitslased) + 4 kohalikku poissi. Terve aeg kais uks suur uksteise vette loopimine, tagaajamine mooda paati- kull lukustati kedagi peldikusse kinni voi siis hupati just sellisest kohast vette, et voimalikult palju teised marjaks saaksid ja loobiti uksteist jaaga. Moned ei saa vist kunagi taiskasvanuks, aga onnelikud on need inimesed, kes on oma hobi ja too uhendanud. Logiraamat taitus 2 uue kirje ning 2 suure punase templiga- loodan, et austraalias tuleb sellele lisa.

Minu unistus akvaariumist taienes uhe sonaga- mereveeakvaarium.

Aegajalt pean ikka ja jalle kahetsusega todema, et minu keskkooliharidus on kull kuidagi mooda kulgi maha jooksnud- ei tea ma suuremat bioloogiast, geograafiast ega ka ajaloost. Piinlik lausa, aga eks parim oppimine ongi labi isikliku kogemuse.

Nha Trang

6.06.04 (vist- kuupaevadest pole erilist aimu) Nha Trang, Vietnam
(vaga narganarvilistele ei soovita lugeda)

Kuulsaim Vietnami mereaarne kuurort- millegi parast meenutab natuke Parnut. Ilus ja puhas pealekauba.

Hommikusoogilauas puuan poistele (kr ja ralf- see kohalik eestlane) selgeks teha, et koige oigem mote oleks tanaseks mootorrattad rentida. Isiklik kasu on otse loomulikult mangus- tahan nii hirmsasti soolavalju naha, aga need on 40 km kaugusel. Uhegi uhiskondliku transpordiga sinna kohale ei paase- mootorratas koos juhiga uurida ei tundu pooltki nii ahvatlev. Teine pohjus veel- ma ise ei taha/ oska soita ja kr selles suhtes vaga ei usalda (kuigi oma jutu jargi on temast paari soidupaevaga uks maailma parimatest mootorratturitest saanud) ja selles suhtes on ralf parem (ikkagi aasta jubedat vietnami liiklust seljataga), aga tema peab tooasjade parast ohtul tagasi Saigoni soitma. Moeldud-tehtud. Kuskil saame paari kohalikuga kaubale, kes meile siis oma motikad kuni kella viieni laenavad. Otse loomulikult on paagis nii vahe bensiini, et ainult esimese bensujaamani jouame. Oigupoolest ei joua sinnani, sest kr motikas hakkab enne streikima. Paastev lahendus pole kaugel- nimelt muuakse bensiini igas teises poes-majapidamises ja selle margiks tostetakse tavaliselt tanavale (vahel ka mone riiuli peale) plastmasspudel imelikku varvi ollusega. Olin juba neid pudeleid (tavaliselt uhtekete coca voi sprite siltidega) enne ka vaadanud, aga tegelikku sisu sain alles nuud teada. Ostsime uhest niisugusest kohast kumbagi masinasse liitri bensiini ja soit vois alata… tegelikult on utlemata tore istuda motika tagaistmel. Ei ole palav- tuul jahutab monusalt. Tee on ka jumalik- uhel pool helesinine ookean armsate siniste kalapaatidega ning teisel pool maed ja tee vietnami moistes ulihea- asfaldiga kaetud. Kilomeetrid mooduvad kiiresti.
Nagin ara oma igatsetud soolavaljad ja kartulikuhjasid meenutavad soolahunnikud- ainult et valged ja suurte teradega.
Parastlouna vedelesime sealses rannas. Ralf kais mootorpaadi taga langevarjuga soitmas, mina ei julgenud ja kr kui elukutselisel langevarjuril ju ei sobinud…. Rannakultuur on aasia riikides ikka utlematult naljakas- kuigi vietnam on natuke rohkem euroopalik kui cambodia- inimesed on vahemalt paevitusriideid nainud. Rapakas (loe palju prugi tootev) piknik kaib kull iga teise palmi varjus. Prugikaste muidugi ei ole, aga onneks on palju rannatoolisi.
Tagasitee laheb kiiremini. Kuskil tee aarest ostan uhelt mammilt oma lemmikjooki- bambusvartest pressitud mahla. Uks kohe ligi karanud mees utleb inglise keeles, et hind on viis- aga vanaproua ei saanud ju sellest aru ning ulatab mulle viiekast tagasi kaks. Ehk oige hind on ikkagi kolm- igal sammul puutakse turiste tommata.
Hakkab kergelt hamarduma ning tundub, et kella viieks me neid motikaid kull tagasi viidud ei saa. Kr tuhiseb meist mooda. Motlen igasugu toredaid motteid- uks on selline- hakkan juba mootorratta tagaistmel professionaalsust saavutama e. ei pea enam pidevalt kahe kaega kovasti kinni hoidma…. voin naiteks vett juua voi siis kaarti lugeda…. jargmine malupilt oli see, et uks jobu keerab meile ette ja reageerida pole enam voimalik- paasta pole siin midagi… kolmas pilt on see, et onneks lendan teistele peale, mitte ei veere mooda asfalti edasi… neljas pilt- ma pean siit teelt ara saama- kasvoi end veeretades. Maantee on kitsas – palju kitsam kui naiteks poltsamaa-vohma vaheline tee, aga liiklustihedus 100x hullem. Ikkagi highway nr1 vietnami suurima linna Saigoni ja pealinna Hanoi vahel. Tousen pusti ja tunnen, et jalad kannavad. Esialgsel kiirel pilgul tundub koik ullatavalt normaalne. Kuigi olen shokis ja iiveldama ajab. Koperdan kuhugile pingile istuma- kohalikud toovad vett ja maarivad mu haavu mingi helerohelise asjaga- kahtlustan, et lohnaoli, aga vastu vaielda ka ei suuda….. hindan kahjusid- puksid on puusa pealt kui soelapohi, aga keha on terve…. puus on valus, aga toenaoliselt ei midagi hullu…… ainult parem kasi on marraskil. Terve tee on paksult inimesi tais- eiteakustnadkoik uhe hetkega valja ilmusid. Oma suureks roomuks naen ka ralfi ringi liikumas, aga olen liiga labi, et kusima minna, kuis temaga lood on. Vahemalt elus ja liigub.
Ma ei tea kaua see niimoodi kestis. Mingi aja tuli ralf ja utles, et tal on arsti vaja- keegi viskab ta ara… ma jain sinna- meie mootorratast valvama. Tegelikult polnudki teisel midagi erilist viga- ainult mingi ports plastmassosi oli katki. Koperdasin pidevalt edasitagasi- kartsin, et kui seisma jaan, siis jaan kangeks ja liikuma on raske saada. Onneks kohalikud ingl keelt ei raagi ja seega nendega suhtlema ei pea. Aga vahemalt paarkummend inimest kais kull mu kasivart vaatamas. Kuskil poole tunni parast tuli ralf roomsal meelel tagasi ning utles, et nuud soidab ise linna tagasi. Ma keeldusin kategooriliselt teistkordselt selle onnetu motika peale istumast ning lubasin end monele bussi peale haaletada. Ralfil oli kiire- pidi kindlasti Saigoni bussi peale joudma- esiteks too ja teiseks tahtis korraliku arsti. Kui kohalikud aru said, et ma motikaga enam ei soida- organiseerisid mulle kiirelt takso. Kui taksojuht mu nagu 100 000 (meie rahas natuke alla 100) peale nagi, siis jargmine hetk oli hinnaks juba 50 tuhat. Olin liiga vasind, et temaga selle ule kaubelda ja pealegi pikk soit ka (ca 20 km). Taksojuht muidugi vajas rohkem raha ja korjas teelt terve portsu inimesi veel peale- mul oli sellest ukskoik- nii kaua kui minul piisavalt ruumi. Igatahes hakkas endasti nii hale, et poetasin moned pisarad. Linna joudes oli aga meeleolu tunduvalt paranenud. Lasin end igaks juhuks arsti juurde viia- keegi voiks vahemalt mu haavad korralikult ara puhastada. Tegi puusast rontgeni ja uuris ka ultraheliga. Normal- see oli ainuke sona, mida ta oelda suutis. Uhtegi voorkeelt ta ei osanud, kuigi mingeid sonu teadis nii vene kui ka inglise keeles. Hunniku tablette andis ka- nuud votan igal hommikul 2 x 2 kapslit ning ohtul sama. Ei tea, mis need on. Kogu protseduur 140 kr- pole just kallis arstiabi. Parast koperdasin jalgsi mooda linna hotelli. Ma vist nagin nii onnetu valja, et isegi motomehed piinasid mind oluliselt vahem kui tavaliselt voi paistis minu olekust nende suur vihkamine valja. Ei tea. Enne hotelli joudmist joudsin juba omale uued puksid osta (ausalt oeldes isegi ilusamad kui eelmised) ja see tegi natukene tuju paremaks. Nagu shopahoolik, kes kehva enesetunnet ostudega leevendab.
Oo oli kole- kasi valutas, puus ka…. aga nuud natuke rohkem kui 24h tundi hiljem tunnen end kui peaaegu tervena. Muidu vist ei meenukski see vaike intsident, aga aegajalt pean vastama kusimusele, mis mu kaega lahti on. Kohalikud on ju nii hoolivad.

Tana vedelesin terve paeva rannas ja homme lahen sukelduma. Pisikesed apardused kuuluvad ju asja juurde ))))

Sain ka just Ralfilt kirja- tema on kull 3 nadalat tubasel reziimil- oli selle tagasituleku motikasoiduga endale natuke liiga teinud. Luud- kondid terved, aga jalg ja ribid pidid imelikku varvi olema. Aga teatas optimistlikul toonil, et selleks ajaks kui ta eestisse puhkusele soidab (4 nadala parast) on koik ok.

Aga kr kaitumine oli imelik. Ta kihutas tagasi linna (20 km) ilma, et kordagi tagasi oleks vaadanud ja kaaslaste parast muret tundnud. Ei tea kuhu tema ligimese hoolivus kull jaanud on.

Aga muidu on minuga koik hasti. Ja minu mootorrattavaimustus on vahemalt moneks paevaks ule lainud.

Veel Saigonist

Ise arvasin, et aasia transport mind enam vapustada ei suuda (olen toepoolest igasugu asju kogenud- naridega bussidest tuktukkideni valja). Eksisin. Saigoni linnaliiklus uletab absoluutselt koik. Nagu ikka on koige levinum, odavam ja kiirem linnasisene transport mototaxi e. mootorratta tagaistmel soitmine. Paevas pean kuulma sadu kutseid- hey miss or hey madam (isegi ei tea, kumba rohkem on) moto???? Iga tanava nurgal seisab kumneid motomehi, kes koik ootavad ja loodavad sinuga diili teha. Uha enam tunnen, et varsti pean hakkama motomeeste abi kasutama ka selleks, et paaseda lihtsalt ule tee. See on ilmvoimatu-sajad kihutavad mootorrattad, reeglid puuduvad – valgusfoor on eimiski, soidurajad samuti- soidetakse sealt, kus tuju tuleb. Ma ei tunne end isegi konniteel turvaliselt. Kohalik eestlane puudis mulle kull selgeks teha, et mingeid reegleid ikka jalgitakse, aga ma ei usu teda… eesoigus on sellel, kellel on suurem mootorratas voi siis kovema signaal…. Kord bussijaamast kesklinna soites (igas vahegi suuremas linnas on kumneid bussijaamu- iga sihtkoha jaoks oma) sain terve pika tee emakeeles kova haalega ropendada ja ega palju ei puudunud, et oleks suurest hirmust kuuned motomehe selga loonud. Kahjuks sai motomees sellest aru ja tegi veel enda lobustamiseks ja minu arritamiseks lisatrikke ka. see oli nii jube, et kui ma muidu panen vajadusel silmad kinni, siis ei nuud ei suutnud. Kui mina suutsin end veel kuidagi vaos hoida, siis meiega koos reisiv argentiina tudruk (hispaanlaste temperament on ju teada) mootorrattalt maha astudes kull oma arvamust endale ei hoidnud. Kr puuab mulle selgeks teha, et koige lihtsam on silmad kinni panna ning teele astuda- kull koik sust mooda vingerdavad- peatumise komme puudub, aga elu on kuidagi liiga armas. Vahel ma seisangi mitu minutit ja ootan paremat hetke, mis jaab muidugi saabumata. See on veel hullem kogemus kui kord hiinas- tiibeti highwayl- korgemal kui 5000 meetrit jaa ja lume sees ulikitsal magiteel ilma naelkummideta bussiga soites (paar paeva tagasi oli see tee halva ilma parast uldse suletud) – uhel pool pohjatu paarikilomeetrine kuristik, teisel pool sirge sein, kust on teele pudenud palju suuri kivikamakaid. Ja siis koige jubedamal hetkel – kui peaks kahe kaega kovasti roolist kinni hoidma ja ainult bussijuhtimisele kontsentreeruma- suutab bussijuht sigareti ja edasi roolib uhe kaega…. siis kull motlesin, et miks ma pean oma elu usaldama uhe suvalise tropi katesse. Sellistel hetkedel suudan tavaliselt moelda koige imelisemaid motteid- enamasti seda, kuis absoluutselt esimese asjana lahen ja ostan lennupileti turvalisemasse sihtkohta- ukskoik kui palju see maksab- mu elu on rohkem vaart… aga tavaliselt unustan koik selle juba hetkeks kui bussist valja astun. Eesti liiklus on koige selle korval kui uks suur jalutamine- ma mitte kunagi- mitte iialgi ei virise enam eesti liikluse ule.

Aga muidu on siin ilus. Aasia linna kohta utlemata puhas ka. Elan backpackerite getos e. paar tanavat tihedalt tais odavaid hotelle, euroopaparaseid soogikohti, ooklubisid, turismiburoosid, kingituste- ja cd kauplusi, ilusalonge, internetikohvikuid, pesupesemispunkte, filmiilmutustookodasid, secondhand raamatupoode jnejne… vabalt voiks kasvoi nadala ainult uhes kvartalis ilma igavust tundmata mooda saata ja tegelikust saigonist aimu saamata.

Saigon

2. juuni 2004 Saigon, Vietnam

Toenaoliselt peate mind koik veidi porunuks, aga absoluutselt esimene asi, mida ma Vietnami suurimas linnas Saigonis parast kottide mahapanekut tegin oli juuksurisse minek. Ma ei suutnud juba viimased paar paeva enam mitte millestki muust (kerge liialdus muidugi) unistada kui sellest, et Saigonis lahen juuksurisse. Mu pea nagi valja harakapesa sarnane- paikesest, kuumusest, pidevast higistamisest ning mereveest taiesti rikutud. Palsamit polnud ammu nainud (kodust kaasa voetud sai otsa ja kohapeal sellist asja muugil pole)- kamm ka enam labi ei kainud (ausalt oeldes oli see ara kadunud ka). Igal hommikul tombasin juuksed krunni kokku ning katsin mutsi voi ratikuga. Iga hommik paras kogus stressi oma mitte just ilusa valjanagemise parast.

Aga nuud tunnen end inimesena- teenus oli esmaklassiline. Esimene tudruk kammis mu pea ja niisutas, teine loikas (tundus bossi sarnane olevat)- minu suureks roomuks toimetas samamoodi kui mu oma lemmikjuuksur, kolmas pesi ja masseeris (nii kaua ja pohjalikult pole mul mitte kunagi pestud- isegi korvad pesi puhtaks, kergelt imelik tunne oli kui vooras inimene su korvades surib, aga pole hullu) sama tudruk ka foonitas ning lisaks uhines temaga veel uks tudruk- pole mitte kunagi varem sellist asja nainud, et kaks inimest kahe fooniga su pea kohal toimetavad. Ema ei peaks jargmist rida lugema- ning parast sirgendati ka tapselt samamoodi kui kodus. Algul pelgasin kull veidi, et siinsetel daamidel on ju koigil taiesti erinev juuksetuup- loomulikku lokki pole ju kellegil ja juus on ka oluliselt jamedam ja tugevam. Kadedakstegevalt terved ja laikvad juuksed on neil aasia naistel. Uudne ja huvitav oli. 4 dollarit. Ma voiks isegi oma soengust (kuigi taitsa tavaline iseenesest) pildi teile saata, aga mu alahuult “kaunistab” uks utlemata suur ja kole kulmavill (huuled said vist liiga palju paikest) ja kergelt nahka ajan ka. Nii monus oli, et otsustasin enne austraaliasse minekut veel hiinas ka sama teenust kasutada.

Homme lahen pedikuuri (1.5 dollarit) ja voibolla ka massaazi (1.7). Uhel paeval kolistasin Camb supermarketis (valismaalastele on igas pealinnas vahemalt 1 euroopa moistes tavaline supermarket), kus voib igasugu meie jaoks tavaparast kraami leida (hugieenitarbed, juust!!!, jogurt jnejne) Kreemipurkide vahel ringi uurides tegin enda jaoks paris huvitava avastuse- peaaegu iga endast vahegi lugu pidav kreem/ losjoon/gel jne sisaldab sona whitening. Kummaline ikka see maailm- uhed nii hirmsasti pingutavad, et end jumekamaks saada ja teised jalle vastupidi.

Aga muidu on reisida nii monus- oma valimuse parast muretsen oluliselt vahem kui kodus. pole mul uhtegi uleliigset kilo- ei mingit tselluliidimuret, kusjuures absoluutset koike head ja paremat kraami soon kogu aeg (kr kommenteerib pidevalt, et kuis ma nii palju suua voin- aga koik on voimatult hea, et ei suuda mitte millestki loobuda) olen parajalt jumekas ja kena (kulmavillist hoolimata). Tana apteegis avastas kr ( seal oli juhtumisi kaal), et ta on kaotanud kahe kuuga 7 kilo. Nuud olen juba pool paeva kuulanud jutte, kui hea ta ikka valja naeb )))) ja ta laks internetti koigile oma suurt roomu kuulutama. Vahel on onneks nii vahe vaja.