Lao-Laos

Niisiis Laos voi siis lihtsalt Lao.

1.mai- toorahva puha. Hiinas seoses sellega suured pidustused (onneks joudsime just enne sealt ara ning parast seda hakkab uleriigiline nadalane puhkus, mis toob endaga kaasa meeletu rahvaste randamise, rongi ja bussipiletide defitsiidi ja hotellikohtade nappuse)

Nii uskumatu, et jatad Hiina seljataha ja vahem kui 5 minutiga oled taiesti uues maailmas. Absoluutselt koik on uus- justkui ei mingit uleminekut. Niipea kui Hiina suur larm ja ehitustood (ehitatatakse mingit kolossaalset piiripunkti -senine oli kull veidike aida moodi, aga ega tal selleparast miskit viga polnud) mooda saavad on koik teistmoodi.

Inimesed elavad kulades huttides, mis on kanajalgadel, bambusest katustega – koik on looduslik ja puidust- ei mingit jubedat betoonmonstrume. Hutid on minimaalse suurusega- vast kuskil 5 x 5 meetrit maksimaalselt, uhe ruumiga ja praktiliselt ilma akendeta. Ukse ees on redel, mis siis ara tostetakse kui pererahvast kodus pole.Hutid on hasti tihedasti uksteise korval- tavaliselt uhel pool on maantee (voi siis soidutee) ja teisel pool maeveer voi lausa kuristik.

Lugesin just reisiraamatust, et Lao  elanike arv on 6 miljonit ja suurus 236m2. Asustustihedus seega isegi vaiksem kui Eestis- vaga monus vaheldus kohutavale Hiina ulerahvastatusele.

Piirilinnast,- kulast Botenist soitsime ca paar tundi Luang Nam Thasse. See on populaarne linnake Hiina ja Tai vahelise kaubatee aares. Iseensest kohutavalt unine, aga voibolla on see meeletu kuumus, mis kohalikke aktiivsest tegevusest eemal hoiab. Peatume Boun Thavong nimelises Guest Houses (imelik, et mu reisipaevikus on hotelli nimi kirjas- tavaliselt ma selliseid asju ules ei kirjuta, aga see on vist tingitud sellest, et oli nii suur reklaam) suhteliselt bussijaama lahedal, sest ei viitsinud kaugemale midagist otsima minna. Maksime kahese toa eest 4USD- ma arvan, et suhteliselt palju, aga pererahvas on sobralik ja meeldiv. Hiinlannast perenaine. Ettevotjatest laod on vaga suur haruldus- igasuguse poe ja kulalistemaja pidamisega tegelevad ikka taid voi hiinlased- laod on selleks liiga laisad.

Ilm on meeletult kuum- vahemalt 30 kraadi ja paike lagipahe(nii seniidis paikest pole ma veel nainudki) ja ei uhtegi tuuleiili, varje, kuhu peitu pugeda, ka mitte. Onneks linnake ei ole suur-jouab uhe ruttuga tiiru peale teha. Siin on 1 peatanav, mis on lopmatult pikk-no vast 6-7km, pohjapoolsemas osas on lisaks veel 1 paralleeltanav-lounapool polnud sedagi.Linna pohjapoolsemas osas oli sild, mille all joes oli palju lapsi suplemas- monulemas. Minu suureks ullatuseks riietega. Omaparane, aga ju siis on see nende kultuuri osa. Teisel pool joge leidsin ka linna nn kulalaadse osa (need meeldivad mulle palju rohkem)- tagasi tulles tulin kottadega labi joe- veetase on nii madal, sest vihmaperiood ei ole veel alanud.  Parst ca 2 h jalutuskaiku oled labi kui laip. Ahjaa unustasin- sattusin veel uhele peole- toenaoliselt 1 mai pidustused- kova muusika, karaoke, peojuht, suur tants (paaris ja ringis, veidike meie perekonnavalsi moodi), ohjeldamatu soomine, tugevad ollelohnad levisid ka.

Parast lounapausi (taastumist) laenutasin jalgratta ning tegin ka linna lounapoolsemale nn vanale osale tiiru peale. Vaga meeleolukas- monus on soita linnajalgrattaga (suur ja pehme sadul, korvike koti jaoks ja pustine asend), lapsed huuavad sulle sabaidii- tere ja koik on nii sobraliku moega. Soidu otspunktiks oli sadam, millest kull hetkel mitte midagi jargi ei olnud- lapsed sulistasid minu jaoks vaga sitases vees- pesid pesu (ja pead). Meeldiv sampooni aroom joudis minunigi, kes ma istusin vahemalt 15 m eemal. Palju oli arbuusimuujaid- motlesin, et ostan meile ka ohtusoogiks uhe- hinnaks naitab nappudel 1. Motlesin, siis et 1 dollar voi siis 10000 kippi, aga ei, hoopis 0,1 dollarit- olete te kunagi nii odavat arbuusi saanud? (kahjuks pean lisama, et ei olenud vaga maitsev arbuus). Tagasi vandates sain uleva hetke osaliseks- nagin paikeseloojangut magedesse. Olin taiesti kogemata oigel hetkel oiges kohas (lennuvalja aares e. ei uhtki maja ega puud vaatevalja rikkumas.

Samas hotellis koos meiega elab uks iisraeli poiss, kes teenib suvel elatist traktoristina (vaga head palka pidi saama) ning talvel siis kulutab kulutab kuskil odavamal maal. Pole ju paha mote. Pidigi just kodumaale tagasi hakkama minema, sest hooaeg hakkab peale. Kusjuures tosine korvpallihuviline ja teadis Martin Muurseppa. Vaike maailm.

Ohtul istusime hotelli nn lobbys- peaaegu tanaval, aga varjus. Olime just lopetanud arbuusi soomise kui meie laua aarde tuli uks vanaproua (kohalikeses rahvariietes ja nagi vaga efektne valja) kaupa pakkuma- igasugu kasitisitehtud ja iseenesest paris toredaid vidinaid (aga mis ma nendega ikka teen).Hind oli algul 10 tuhat (dollar), siis aegamooda kogu aeg langes, lopuks viieni. Hoolimata sellest, et ta koik oma  ilusad vidinad meie ette lauale laiali laotanud ei votnud me vedu. Kr oli sunnitud isegi need ise kokku korjama, sest ta ei saanud muidu aru, et miks me pole huvitatud. Alles parast saime sellelt iisraeli poisilt teada, et see tegelikult on ainult suitsukate, mille varjus toimub opiumi muumine  (ta ei oelnud seda valja, vaid luges tahthaaval, et see vanaproua ei kikitaks korvu ega tuleks nodi pakkuma). Uskumatu kui avalikult see kaib ja see ei ole mitte noorte hobi, vaid sellega tegelevad vanad memmed. Siin kandis pidi olema ainuke  voimalus neid kurikuulsaid moonipolde oma silmaga   ja lahedalt naha. Mujal on need rangelt keelatud piirkonnad turistidele. Ametlikult kasvatavad nad seal kartulit.

2. mai

Hommik algas kiirustades, kiire hommikusook ja kiire lao kohvi (I love lao coffee). Bussijaama ka kiirustades. Seekord oli bussiks ikka buss, mitte lahtine veoautokast nagu eile.  Uus asi oli seekord nn lisaistmed, mis olid tooli kulge meisterdatud. Bussisoidust ei ole vist miskit erilist pajatada v.a. see, et lao naistel on nii ilusad ja pikad juuksed- kadedakstegevalt ja krunnid ka ilmatumasuured. 5 h ja vaga vasitav. Kr korval on ju meeletult kitsas- vahepeal kolisin isegi selle nn lisaistme (klapptooli) peale, et saaksin natukenegi end sirutada. Klapptoolil on see miinus, et pead koguaeg pingutama, et end tooli peal hoida. Teed on ju jubedad- auklikud ja vaga kurvilised.

Uus linnake Oudoxmai ei ole ka midagi erilist- tolmune ja vaikne. Pisem eelmisest. Votame seda kui vahepeatust edasisel teekonnal. Paeva saatsime mooda linna peal jalutades- otsisime mulle seelikuriide, et sellest nn lao seelik ommelda, lasin kokku ka ommelda, aga natuke on veel vaja teha- varvel, aasad. Hadaparast saaks muidugi sellise ka umber keha keerata. Lobisesime brittidega turul (pikk-pikk naine ja luhike mees),  soitsime tuktukiga 15 km eemal asuvat koske vaatama- kohutavalt monus oli dussi votta, nautisin taiega, et selle meeletu palavusega on voimalik hetkeks saada kulmatunnet. Parastpoole ronisime (mina libedate-margade jalanoudega) mooda kaljusid. Muidugi suutsin kuskil koperdada  ja vasak kuunarnukk natuke valutab.

Ohtul ei teinud mitte miskit muud kui parast paikeseloojangut (jalle oli kena) istusime baaris ja joime olut (vaga harukordne tegevus) ja soime ohtust. Kuskilkella seitsmest ohtul kuni uheni- vaga pikk aeg igatahes.Ma lihtsalt nii kohutavalt nautisin tahtede ja kuu all istumist. Tegime ka edasisi plaane- moni aeg eraldi, et siis Cambodias jalle kokku saada. Arvasin, et olen onnetum, aga samas mulle see isegi meeldib- esiteks hakkan kr vasima ja teiseks voib ju natuke uksireisimist ka harjutada. Nii meeleolukat ohtut pole meil veel kahekesi olnudki- saime natuke isegi asju selgeks raagitud- mitte et mul mingi okas hinges oleks, aga tore ikkagi.