Sihanoukville

28.05.2004
Sihanoukville, Cambodia

Tana joudsin paradiisi.
Voi ehk tapsemalt oeldes mere aarde. Imeilus rand. Helesinised soojad ookeanilained valge liivaga- taamal magised metsaga kaetud saared. Lisaks veel palmid ja bangalod. Kerged jahutavad tuuleiilid. Toepoolest ei oska enam muud igatseda kui oled igasugu bussisoitudest tudinenud ja vaim kergelt vasinud. Huvitav on muidugi ka. Olin ainuke, kes paevitas paikese kaes, ulejaanud rahvas istub varjus. Veel olin ainuke (peaaegu, sest turiste on teisigi), kes kannab bikiine- teised (kohalikud) ujuvad riietega (ka pikkade varrukatega pluusid, teksapuksid, maani seelikud jne). Olin jalle vaatamisvaarsus- kade ka polnud- lubasin endast pilte teha ning poseerisin nii monegi endast vahemalt pool pead luhema mehega.
Ei tousnudki vist lamamistooli pealt rohkem kui ainult ujuma minekuks- puuvilja- ja joogimuujad jalutavad nagunii sinust kogu aeg mooda ja on suurima heameelega nous su viimsegi soovi taitma. Muidugi dollarite eest, aga kui veidi kaupled, siis saad moistliku hinnaga. Esialgu kusitakse muidugi mustilisi summasid. Aegajalt mangisin vaikeste tudrukutega tripstrapstrulli voi joonistasime niisama liiva peale. Araarvamismang, et mis on liival kujutatud- ja siis pantomiim- igavesti lobus oli. Ja leidlikud on nad kull. Nii hirmsasti tahtsid minuga diili teha, et kui kaotan, siis pean nende kaest puuviljasalatit ostma. Onneks ei kaotanud ja ostma ka ei pidanud. Ammu polegi niiviisi monulenud ja mitte midagi teinud. Homme jalle. Ainult, et tousen kell viis, et paiksesetousu naha. Toepoolest monus on- paradiis on su voodist vaid kahe minuti kaugusel.

Phnom Pehn

24. mai 2004
Phnom Phen

Paar paeva tagasi tundsin piinlikkust- nii enda kui ka eestlaste parast, sest pidin vastama uhe paljureisinud ja 9 kuud venemaal elanud kanada poisi kusimusele, miks eestlased nii kohutavalt venelasi vihkavad. Ta oli viibinud eestis vaid uhe paeva- aga meie omavaheline suur mittesallimine paistab vist toepoolest kaugele ja seda esimasel ringivaatamisel. Vastus on muidugi lihtne- ajalugu, aga kas pole ometi aeg seda koike andestada ja unustada. Minevikku ju muuta ei saa. Voibolla ma poleks kunagi selle peale rohkem moelnud, aga see juhtus Laoses. Laoses, mille ajalugu on eestiga nii sarnane- ikka ja jalle on keegi nende maad endale igatsenud, aga hoolimata sellest ei pea nad viha. Suure hingega rahvas- vastupidiselt eestlastele. Ja kusijaks olid kanadalane, mis ju kakskeelne uhiskond, kus kaks eri rahvust suudavad sobralikut teineteisega labi saada. Talle vois toepoolest eestlastest vaga veider mulje jaada. Vahel polegi eestlane olla nii uhke ja haa. Ta raakis palju vahvaid lugusid, kuis eestlased teda ignoreerisid kui ta nende poole vene keeles poordus voi siis motles, et koige oigem on tumma mangida, aga seepeale ta vene keeles labi soimati- utle ometigi midagi (McDonalds).

Tegelikult pidin ju Cambodida pealinnast kirjutama. See on esimene asi, mis mulle siin meeldib. Puudsin kolm eelnevat paeva moelda, mida positiivset voiks sellest maast kirjutada, aga ei suutnud uhtegi tarka asja valja moelda. Onneks on see nuud muutunud.

Esimene hommik pealinnas oli kohutav- olin jalle suutnud omale kuskilt miski kohutava kohutove kulge saada e. pool hommikut moodus hotellitoas oksendades, pasanteeria ja palavikuga voideldes. Tegelikult polnudki see koige hullem, sest mul oli oma roosa vannituba ja olin eelmine ohtul paar juturaamatut seltsiks ostnud. Esimene pool paevast mooduski lugedes- Emily Barri Backpack- igati asjakohane lugemine, kuis uks tutarlaps kogu oma senise elu Londonis jatab ning kaguaasiat avastama soidab. Moned kohad olid tuttavad- monedesse jouan mone aja parast. Tegelikult vist olekski terveks paevaks voodisse jaanud, aga joogivesi sai otsa ning pidin end ikkagi riidesse panema ja kui mitte kaugemale, siis vahemalt 4 korruselt esimesele hotelli lobbysse koperdama.
Asi polnudki uldse hull- meeletu norkus aint. Sellised hetked on ainukesed kui koduigatsus peale tuleb- nii tahaks, et keegi su eest natukenegi hoolitseks. Tooks sulle vett ja kusiks kas tahad tabletti. Tegelikult ongi uksireisimise koige suurem hirm see, et voiks raskesti haigeks jaada. Ulejaanud rohkem motlemises ja suhtumises kinni. (jargmiseks hommikuks oli haigus juba unustatud)

tegelikult on need cambodialased paris armsad. Siis kui nad nii meeletult pingutavad, et sulle meeldida (loe- et sult dollareid saada). Aratus ilma tellimata, aga nad ju teadsid, et lahed varahommikul bussi peale ning samuti on sinu bussijaama viimiseks kohale kutsutud vaike konditsioneeritud minibuss. Voi kui parast seitsmetunnist bussiloksumist leiad kellegi bussijaamast, kellel on sinu nimega paberitukk kaes, et sulle taksojuhti mangida ja seda tasuta (nad tootavad komisjonitasu alusel e. hotellimanagerid maksavad toodud klientide eest). Omaette vaatamisvaarsus on see, kuis su suur backpack sulle voetakse (mootorrattur votab 80 liitrise koti sulle!!) ja sina selle parast muretsema ei pea. Nad poevad kasvoi nahast valja, et sa rahul ja onnelik oleks. Justkui luksushotellis.

Phnom Pehnis on erakordselt suureparane promenaad- justkui uhele pealinnale kohane- esinduslik ja kena. Ei tea kul miks meie ometigi mere aares asuval pealinnal promenaad puudub. Nii utlemata monus ja armas kui linnaelanikud paikeseloojanagu ajaks kokku kogunevad, et moodunud paev ohtusse saata- sopradega lobiseda, ohtustada voi niisama inimesi jalgida- nagu minagi seda teen. Seda voib lopmatuseni teha- igav ei hakka, ara ei tuuta.
Hiljem jalutasin labi kohalike luksusvillade rajooni, mis nii kangesti meenutas beverly hillsi. Kuigi pean ausalt tunnistama, et sinna pole veel joudnud. Uhked, suured, esinduslikud ja hasti hoolitsetud aedadega villad- ainult et vahemalt 4 m korguste kiviaedade ja raudvaravate taga. Isegi aiatagused olid hoolitsetud ja korras. Ainuke erand oli muidugi ameerika saatkond, mis oli lisaks veel pool tanavat ka enda alla votnud ning sinna jubedustejubeda raudtara pusti pannud.

Tana kaisin Angkor Watis, mis on Camb. peamine vaatmisvaarsus. Hingemattev- juskui oleks maailma algust nainud. Aga sellest juba jargmine jutt.

Teekond Phnom Pehni

Cambodia- teekond Phnom Pehni
22. mai 2004

Ma poleks arvanud, et mulle Camb uldse meeldima hakkab.

Kaks ja pool esimest paeva ei olnud just palju positiivseid emotsioone. Ainult uks kohutav rapakus- hiinale annab pika puuga silmad ette ja kohutavalt pealetukkivad inimesed. Pluss veel siis see, millega ma uldse harjunud pole, et turiste puutakse kogu aeg petta. Absoluutselt kogu aeg. Hiinas ja Laos oli hooletu- maksin alati transpordi vahendi eest tapselt sama palju kui kohalikud- restoranis sain suua sama raha eest ja portsjonid olid tapselt sama suured kui kohalikel. Monus ja muretu. Nuud olen aga sunnitud kogu aeg kahtlustama ja pidevalt mitmest allikast igasugu hindu uurima- sest libekeelsed (ja enamasti vaga head inglise keelt raakivad) kohalikud puuavad mulle igasugu pahna pahe maarida. Kull ei soida enam soovitud sihtkohta bussid, kull paadid, siis pean ilmtingimata bussipileti nende kaest ostma, sest tema sobra buss on koige parem maailmas jnejne. Iga poole tunni tagant kaib hotellipoiss uurimas, et mida olen otsustanud teha- talle tundub olevat taiesti arusaamatu, et kellegile voiks meeldida niisama jalutada voi siis logeleda.

Uhel keskpaeval kiirpaadi pealt maha astudes sain lausa pahaseks. Keegi ulatas mulle kae, et mind aidata. Iseenesest aarmiselt kena, sest mul polnud toepoolest mitte mingit tahtmist oma 2 suure kotiga (suurem selja peal, vaiksem kohu peal) vette prantsatada. Olin juba kail, aga katt lahti ei lasta- pidin lausa rebima. Jargmisel hetkel oli mul vahemalt 5 hotellipoissi umber, kes uksteisevoidu seletavad kui hea hotell tal on, kui odav, puhas, suure toaga, vannitoaga, ventilaatori ja ei tea veel millega. Proovi sa midagigi aru saada, kui 5 tukki korraga seletavad. Koik tahavad su kotti seljast rebida- mingi abistamisaktsioon- et sa siis oleksid sunnitud temaga hotelli minema jnejne.
Onneks teadsime kuhu suunas minna- samal ajal tiirutab su umber vahemalt 4 mootorratast, kes ikka veel puuavad sind meelt muutma panna. Kas saan ometigi rahu ja vaikust. Hotelli leiame kergesti- ilusa, puhta ja suure toaga. Ainult, et hind on natuke korge- 4 USD, kuigi samasuguse leiaksime kindlasti ka 3 eest. Laheb lahti suur kauplemine- vahemalt 4 korda araminemismangu alustamist, siis pakkusid poolvalmis tuba (ventilaator ei tootand ja kindlasti oli veel igasugu veidrusi) siis pidid nad jalle manageri (tegelikult polnud mingit manageri) kaest kusima, kas voivad meile ikka sellise hinnaga tuba anda. Loomulikult saime, mida tahtsime- aga vastutasuks pidime lubama, et koikidele teistele kulalistele lubame, et utleme ikkagi neli. Lubasime suure suuga.

Veel mu elu jubedam bussisoit- uhte taiesti tavalisse mikrobussi (eestis on sellises 8+1 kohta) topiti 26 inimest. Arge kusige, kuidas. Ma isegi ei saa siiamaani aru ja kuidas ma sellises 5 tundi vastu pidasin. Lisaks soitis vahemalt 7 inimest katusel. Tee oli koige jubedam, mida elas nainud- mitmeid kordi jaime pori sisse kinni, mitmeid kordi suri buss valja. Liikumiskiirus ei uletanud jalutaja oma. Mul oli nii ebamugav, et ainuke asi, mida teha suutsin oli silmad kinni panna ja pea kate vahel esiistme pingile toetada. Ja lisaks sellele oudusele veel teadmine, et maksin kohalikest ligi 2 korda korgemat hinda. Ajab vihale. Ju oli nii onnetu naoga, et mu korval istuv vanaproua pakkus mulle puuvilja (mille nime ma muidugi ei tea)- see oli vist ainuke positiivne emotsioon.

Pealinna piiri uletades vois tunda end kui presidendilimusiinis (selle aja peale olid paljud inimesed juba lahkunud ja oli voimalik isegi losutada), sest meie bussi eskortis vahemalt 3 mootorratast. Tegelikult puudsid need motikamehed labi aknaklaasi sinuga diili teha, et bussijaamas kindlasti sa nende motika peale istuksid. Lobus vaadata, mis imetrikke kull tehakse, et su tahelepanu voita. suda aimas halba- mis veel bussijaamas toimuma hakkab. Narviliselt konnin umber bussi- katusel asuva nodi lahtipakkimine votab arusaamatult kaua aega- muts silmini, prillid peas- ei kuule ega nae mitte midagi. Kardan, et mu kott ulatatakse valelt poolt alla- moni motikamees votab selle vastu ja siis pean nendega voitlusesse astuma. Onneks on bussijuhid inimesed ja saan oma koti ilusti katte. Tahan ainult ara- ukskoik kuhu, aga nende kumnete motomeeste vaatevaljast eemale.

Olen segaduses ja vasinud. Pole aimugi, kuhu suunas peaks minema, et monda hotelli leida. Neid motikamehi toepoolest ei usalda ja uhegi hotelli nime ka ei tea. Kaarti pole. Konnin uhele poole ja siis teisele poole. Lahendus saab ootamatult- nimelt jaab minu korval seisma king hotelli kirjadega buss ja kui mulle pihku surutakse brosuur, mis lubas vannitoa ja ventilaatoriga tuba vaid 2 dollari eest, siis ei kahtle. Kui uhel hotellil on nii kobe ja korralik buss ja lausa nahkistmetega, siis peab ta ju normaalne olema.
Oligi.

Kui suudad neid motikamehi eirata, siis tundub isegi linn paris tore. Oluliselt etem kui Laose pealinn voi moni hiina tolmune suurlinn. Aga Phnom Pehnist kirjutan hiljem.

Si Phon Den

19.mai 2004 si phon den, louna-laos, kagu-aasia

Olen vahel moelnud, et elan justkui Lindgreni kangelaste ponevat elu. Olen kull lasteraamatute jaoks juba liiga vana, aga head asjad ei unune.
Olen oobinud hotellis, mille vastas oli tapselt Pipi segasummasuvila sarnane maja- kahekordne parajalt logu ja raamas, imearmsa veranda ja roduga teisel korrusel, kuhu viis trepp. Siis veel imepisikeste ruutudega aknad, mille luugid olid tosiselt ara vajunud. Pisike, madal ja lopmatult armas. Nii armas, et olin sunnitud sellest isegi pilti tegema. Ainult lopmatusuur hoov oli puudu- harra nilsson ja hobune rodul samuti. Aga neid ei olnud uldse raske sinna juurde moelda.
Samuti olen Pipi, Annika ja Tommi kombel koos 2 briti tudrukuga spunki jalginud. Tegelikult erakordselt suur amblik, mis mone aja parast hotelliperemehe keedupotis otsa leidis, sest see pidi nii maitsev olema. Pakkus esmalt meilegi, aga loobusime. Ise tunnen end kui Pipina lounameresaarel, kes uinub pisikeses bungalos palmipuude all ning banaani soomiseks tuleb vaid imenatuke vaeva naha, lesida vorkkiiges ja voi siis mitte midagi tehes rannaliival. Olen kondinud koos lao kooli ja bullerby lastega sarnaselt vaid 5 km ulesmage, otsinud hulkur rasmuse kombel endale monest heinakuunist varjualust (need pole kull meie moistes heinakuunid, vaid varjualused, kus laod end raskele pollutoo vahepeal puhkavad- puuvarjusid ju praktiliselt pole) Kord (see oli kull Hiinas) kaubelnud uhele huvitavale naxi (vahemusrahvus) etendusele odavamat piletit (hind oli soolane- igatpidi meie reisieelarvest valjas) ning see kauplemine meenutas nii kangesti seda uhe silmaga vaatamist. Parast motlesime pool ohtut takkapihta, et kus raamatus see oli. Ei moelnudki valja- siiamaani ei tea. Parast luurasime niisama ringi, otsisime tagumisi sisepaasuvoimalusi, aga ei leidnud. Hiljem kuulsime, et oligi jama olnud.
Veel olen Tjorveni, Pootsmani ja Pelle moodi tunde sadamas oodanud ning vaadanud, kuis kaupa tuuakse ja mis inimesi saarele saabub. Hommikul jalle arganud popsivate paramootorite kostel, raakimata lihtsalt kalurite jalgimisest. Selline saar vois kull Pootsmani kodusaar olla.

Kohast polegi veel kirjutanud- Si Phon Den- four thousand island voi siis neli tuhat mekongi joesaart. Tundub uskumatu, et monel joel on nii palju saari- vabalt voiks moelda, et tegemist on jarvega. Suurimale ei joua jalgsi uhe paevaga ringi peale teha, jalgrattaga aga kull. Mina pesitsen natuke vaiksemal. Ilus on. Ainukese miinusena voib valja tuua seda, et ujuda ei saa. Tegelikult ikka saab kull, aga kui oled nainud vees hulpivaid plastmasspudeleid ja igasugu muud staffi (ka joe ulemjooksul), siis lihtsalt ei taha, kuigi see ei tahenda seda, et me millegi muuga end peseksime kui joeveega. Kohalikud pidid seda ka jooma- ma nii saastueelarvel veel pole- 0.2 dollarit ikka leian. Neid plastmasspudeleid on palju ja inetu on.
Moni saareke on nii pisike, et seal kasvab vaid uks poosas- moni natuke suurem. Elu kaib vast kumnekonnal saarel- turistide poole on hoivatud kolmneli. Kohalikud tuuritavad koguaeg ringi veidike kanuud meenutavate paatidega, millel paramootor taga.

Paeva veetsin Pootsmani-Tjorveni saarele tiiru peale tehes. Saar osutus lopmatult suureks- hommikul ei pannud korralikult paikesekreemigi peale, sest laksin vaid luhikeseks ajaks. Juba praegu tunnen kuis otsaesine ja olad tunda annavad- vast ikka onnestub oosel magada ja kotikandmine pole liialt piinav. Tunnistpaarist sai kokku viis ja pool. Minu onneks laks teerada vahemalt pool aega labi metsa, kus oli natukenegi varju. Lopmatult meeleolukas- algul labi kulakese, seejarel ule karjamaade (kohtumised puhvlitega, kes on siin nii tavalised), ule kuivanud riisipoldude, labi bambusmetsa, aegajalt liivasel rannal ja siis jalle labi metsa. Uletasin silda ja joudsin teisele saarele, kus pidi kaks koske olema. Maksin isegi 0.5 dollarit, aga ei leidnud oiget kohta ules. Vahepeal kuulsin kull haali, mis olid kindlasti koskede omad, aga nagemisulatusse ei onnestunud paaseda. Kahju ka polnud, sest eilne oli piisavalt lummav (kaisin kaguaasia suurimat kaskaadilist koske vaatamas). Igas kulakeses olin sunnitud uue vee ostma- nii kohutavalt palav on. Teise saare lopus oli koht, kus eile kaisime joedelfiine vaatamas Delfinaariumitest tuttavaid etendusi muidugi ei nainud, aga seeeest looduslikus ja tavaparases keskkonnas. Uks mees tahtis mind tanagi oma paadiga delfiinidele lahemale viia, aga loobusin. Pealegi vaevalt nad keskpaeval end naitavad- ikka varahommikul voi hilisohtul.

Ohtul imetlesin imeilusat paikeseloojangut- parast seda polegi enam praktiliselt midagi teha kui ohtu baaris veeta ja vara magama minna. Parast paikeseloojangut on elektrit tunnikspaariks ja sedagi generaatori pealt. Siinne tahistaevas on enamasti uliselge ja tahed tunduvad palju lahedamal kui kodus ja mis tundub eriti erakordne (aga ma ei ole endas uldse kindel), siis suur vanker on taguripidi. On see voimalik? voibolla vaatan valet asja, aga need 7 tahte tunduvad nii eredad ja aratuntavad. Kindlasti pean jargi uurima kuis austraalias lood on. Esimest korda tunnen puudust, et ei tea taheteadusest midagi.

Igal ohtul uinun onnelikuna oma moskiitovorgu all. Elu on ikka paganama huvitav.

Pakse

17. mai Pakse- louna Laose nn pealinn

Kuulsa inimese elu voib ikka porgulikult raske olla. Ma ei saanud sellest Hiinas ise aru, kuid Kr utles kord, et koik naised vaatavad mind hoolikalt pealaest jalatallani. Varjamatult. Oli vist lausa kade, et naiste pilk tema peal pidama ei jaa. Ise ma seda muidugi tahele ei pannud ja seega polnud see hairiv. Oigupoolest utleski ta mulle seda Laoses ,et ka siin vaadatakse sulle vaga palju jargi. See, et moned sind bussis jollitavad on tavaline voi et Hiina poodides (meie moistes poodides) on vaga raske kaia, sest kohe haagib moni poemuuja sulle sappa ja vaatab kogu aeg ainiti, mis sind huvitab. Loobusin usna kiiresti- onneks ei olnud mul miskit vaja ka.
Laoses on aga teistmoodi ja palju hullem. Voin liialdamata oelda, et olen tana vahemalt 100 lapsele sabady hoiganud (paljudele neist mitu korda) hello, voi siis vastanud nende vahelesele ingl keelele (pohiliselt, mis su nimi on voi siis kas sa oled abielus). Ma pole varem seda kunagi valetama pidanud, aga siin on mitte abielus olemine onnetu inimese tunnus- nii ma siis aegajalt luiskangi.
Eile kulatanaval jalutades (vaga eemal tavalistest turistimarsruutidest) jooksid inimesed lausa majades valja ,et mind imetleda. Koik hoikavad sabady ja lehvitavad. Niimoodi juhtus vahemalt iga teise maja juures- voibolla tihemini. Aegajalt oli mul ikka 10 last umber (lapsi on siin palju), kes koik noudsid oma sabadyd. Pikapeale muutus tuutuks- voin kull mutsi silmini pahe tommata ja prillid ette panna, aga midagi on ikka, mis reedab. Toenaoliselt pikkus, nahavarv ja riietumisstiil. Lao seelikut ma enam ei kannagi (muidu suht monus vaheldus pukstele), sest siis olin veel eriti suur vaatamisvaarsus- turist lao seelikuga! Kes vahegi inglise keelt oskasid tulid kusima, kas elan Laos voi kus ma tootan? Siin linnakeses on lastel uus komme- nad tulevad sind katsuma voi siis sulle terekatt pakkuma. Olen senini vaga sobralik olnud- vastanud koigile neile tuhandetele naeratusele alati naeratusega, aga kui sa pead 10 terekatt andma ja siis 20 m parast jargmistele lastele, siis kaua sa jouad. Peitu pole ka kuhugile pugeda ,sest hotellitoas pole ju huvitav. Iga kord kui bussi ronin, siis panen tahele, kuis koik mind vahivad voi lausa jollitavad. Habenematult. Kohalikele taksojuhtidele (riksad, jumbod voi siis tuktukid) ei mahu jalle pahe, et miks rikas turist kaib jala. Pidevalt peatub moni kinni ja tahab mind kuhugile ara visata- aga ma tahan lihtsalt jalutada ilma kindla sihtpunktita. Jalle naerata ja no-no. Siuksed linnad on siis Laoses, kus kaib palju turiste.

Hommikul arkasin Attapeu’s (loe Attapoo- masingu taht). Kiirelt asjad kokku ja bussijaama- olin bussijaamas juba kell kuus, kuna ei teadnud tapselt, mis kell buss lahkub. Kui eile hotelliperemehe kaest kusisin ,et mis kell buss laheb, siis hakkas miskit paberile kirjutama kui helises telefon ja ta joudis ainult 6 paberile panna. Arvasin, siis et tapselt kell 6- tegelikult oli 6.45, aga sellest ei olnud mitte midagi ,sest bussijaamades on alati huvitav (tegelikult on igal pool ja igal ajal huvitav). Olin peaaegu esimene reisija- taksojuhi kaest haarati minu suur seljakott, mis randas kiiresti bussi katusele. See on peaaegu alati nii, et sa ei joua taksost veel mahagi ronida kui juba on su kott oige bussi katusel

Luang Prabangist

Olin 2 paeva tobine- nuud on parem ja saan edasi liikuda. Pidin siin kokku 4 ood konutama, aga selles mottes laks hasti, et see on hasti turistikas koht- igasugu mugavused olemas jne… oleks see kohuhada kuskil kolkas peale tulnud, siis oleks ikka vaga jube olnud- nait. Hiina magedes- kuskil kulmas ja oue peal olevas wcs oleks ikka jube kull olnud oo labi konutada- siin oli seetottu usna monus. Nii pikal reisil voib ju moni apardus ka juhtuda- iseenest pole hullu.

Laos on igas mottes teistsugune (voibolla mu muljed pole just koige paremad selle haiguse parast). Meie reisiraamatu kaanel on – roads less travelled- aga tegelikult on siin turiste sama palju kui kohalikke ja seetottu on siin palju asju, mida hiinas ei kohanud- taksojuhid tahavad sind tommata (aga kr korval oppisin kauplemise usna ruttu ara), igasugu muuseumi ja sissepaasupiletid on turistidele mitu korda kallimad jne. Kohatine pealetukkivus ja uhesonaga raha oskavad nad teha. Ikka dollar siin ja seal. Hiinas seda ei olnud.

Batikat tegid nad kasitsi- no umbes nii nagu seda me koduski kunagi tegime. Seda omblustood nagin hasti natuke- meeletu kasitsitoo ja kohutav aeg. Aga kuidas nad neid motiive ja muid asju tegid- seda ma ei tea. Neid oli seal hasti palju muugil ja igal pool.

Palavus on kull jube – eestis pole siukest asja mitte kunagi olnud. Ma koguaeg olen higine- ei ole vahet kas puhid aegajalt higi voi mitte. Aga selles mottes on kergem, et paris tihti sajab- sajab tunnike voi kaks- parast vihma on oluliselt monusam.

Kr iga paev kirjutab mulle- pohimotteliselt on aeg ja koht kokku lepitud, aga voibolla saame varem ka kokku. Ta on ikka nii karsitu- iga paev teeb uusi plaane jne. Enne ei saanudki sellest aru- nuud kui paaritunnise vahega meilid saabuvad, et plaan siuke ja siis jalle uus meil uue plaaniga.

Koos oleks muidugi lihtsam, aga vahelduse mottes pole ka uksi paha ja paremat kohta uksireisimiseks kui laos vaevalt on. Ning turvaline on siin igal pool. Reisiraamat kirjutab umbes nii, et 98 aastal oli uks intsident- aga rohkemat pole midagi muud olnud. Ja Laos on ca 5 korda suurem kui eesti.

Aga igas mottes on siin teistsugune kui Hiinas. Nemad elavad oluliselt vaesemalt kui Hiinas- kui hiinlased vahemalt pingutavad ja teevad tood, siis nemad siin paevad labi ainult magavad ja pikutavad. Siis ei saagi ju rikkust tulla. Oleks see niimoodi vaid kuumadel ilmadel kui toepoolest ei viitsi end liigutada. Niiet void vanaemale oelda, et votku vabalt ja vahelduseks voiks ta niimoodi elada kui Laoses- paevad labi magada. )))

Homme paasen liikuma- ma polegi uhes kohas nii pikalt olnud kui siin. Hakkaski veidike ara tuutama ja tahaks juba uusi muljeid.

Mina arvan, et kui reisima tahate minna, siis hiina oleks kull hea valik- ainult, et vahemalt 3 nadalaga peaks arvestama… te vaevalt nii odavalt hakkama saaksite kui meie, aga pole ju erilist vahet (teie jaoks) kas 100 dollarit kulub nadalas voi kiiremini. Odav on igal juhul ja niii teistsugune. Kliima kah vastuvoetavam. Ja seda hiina teistsugust elu pole kindlasti kauaks, sest aastaks 2020 tahavad nad saada maailma 1 turistisihtkohaks- siis on palju nende praegusest volust kadunud. Aga muidugi tuleb nende vaesusest tingitud ebamugavusi kannatada- ebamugavad bussid jne.

net on siin kallis(suhteliselt muidugi ca 1.2 dollarit tund- sest seda kasutavad ainult turistid) ja lopetan- Kullap kirjutan varsti jalle. Uleuldse ei tule mul vaim kunagi netipunktis peale. Et midagi ilusat ja vahvat kirjutada. Reisiraamatu pean seetottu jalle hoolega.

Phongsali

Nuud siis Laoses- tegelikult juba 6ndat paeva, aga net on siin vaga vahe levinud voi siis kohutavalt kallis (hiinaga uldise kohaliku hinnatasemega vorreldes), siis olen puudnud raha kokku hoida.
Piiriuletus laks lihtsalt, hiina muuri ei nainud- ei teagi mis pohjusel- ju on see kuskil mujal. Esimesed viperused ka selja taga- suutsin tana suua miskeid peenei kevadrulle- mis olid kehvad (esimest korda soin kogu reisi jooksul kehva sooki) ja poolparastlounatveetsin voodis voi siis peldikus (jumal tanatud oliwestern toilet)… ohtuks olen natuke kosunud, kaisin ooturul ja nuud tulin korraks netti.

Kaisin (uksinda, sest kr pelgas pikka soitu ja palavust) uhes eriti vinges kohas nimega Phongsali – enamus turiste sinna ei satu, sest koik reisiraamatud raagivad, kui vaevaline tee sinna viib- olin julge votsin soidu ette- 8 h veoautokastis mooda jubedat teed ei ole just unelmatereis, aga vastutasuks sain hingematvaid vaateid ja paris palju aimu kohalike elust- turiste sealkandis praktiliselt polnudki v.a. uks ameerika harrasmees (61a, vaatasin hotelli registreerimisraamatust jargi) ning temaga koos reisivad 2 tai poissi. Nad laksid sealt linnakesestveel edasi, et mingeid magihoime kaeda- aga parast8 h bussis tundsin, et ei enam…. olin siin uksinda seal linnas, aga hoolimata sellest oli hasti meeleolukas- kohalikud kutsusid mind endaga koos sooma ja puudsime keeleerinevustest hoolimata suhelda. Lasin veel ommelda endale lao seeliku- kokku laks mul see lobu (riie jaomblemine) maksma alla 2 dollari. Nuud siis naudin inimeste(eriti kohalike) tahelepanu, sest uhtki teist turisti sellises riietuses polemaveel nainud (seelik on ise hastilihtne- peaaegu naguholmikseelik voi siis ees uhe voldiga seelik. Jube monus on, sest siin onkohutavalt palav- tunnedkuidas ohk ringikaib… aegajalt peanvastamakusimustele- kas tootan laoses.

Nuud olen uhes linnakeses, mille nimi on LuangPrabang (tuhikuklahv ei toota siinuldse), kus on turiste rohkem kui kohalikke- ja parast sellist kogemust maailmakoige mahajaanaumas paigas – ei meeldi mullesiin uldse.
Motlen ja motlen, mida edasi teha- ilmselgelt turistimarsruudid ei ole minu jaoks.

Mis kristjanisse puutub, siis otsustasime reisida moni aeg natuke eraldi- ausalt oeldes vasisin tast lopuks nii ara ja nii ka tema (vist), et lausa kole Igatahes leppisime kokku, et naeme mone aja parast jalle…. sain tana talt just meili, et vaevleb kohuhadade kaes, oli kuskil kivide-kaljude peal libisenud (tagumik valus) ja oli veel kaela ka valusaks hupanud- helen viskas nalja- et see on see, kui mind hoolitsemas pole ))))

Aga Lao on nii ponev (maapiirkonnast raagin) – elektrit ei ole- ohtul tuli ainult paariks tunniks ja siis jalle kadus. Kohalikud elavad onnides (sona tosises mottes – ma lapsepolves unistasin sellisest majakesest) kanajalgadel ja toake on sama suur kui maal vanaema kelder…. matid on porandal ja muud seal ei olegi- banaanilehtedest katus peakohal ja koik. Ilma liialdamata.
Ja porgulikult laisad on ka koigele lisaks- paevad labi ainult vedelevad ja vedelevad- ka otse poe porandal ning tousevad alles siis kui on su ostusoovis 100 prossu kindlad- muidu poel ju motet… need majakesed on neil otse tanava aares (porand on u. samakorgel kui mu rind), uksed parani ning muud ei naegi kui ainult magavaid inimesi… ega nad ilmaasjata nii lopmatult vaesed pole.

Uksi reisides on uks suur pluss- kohalikega saab tunduvalt parema kontakti- eile sealttagasi soites (13 h) jutti bussis- eesti teedel ei soida ammu enam nii jubedaid busse, aga ma kohe nautisin seda, sest veoautokastisoit ei olnud veel meelest lainud) sain bussijuhtidega paris sobraks (2 maksimaalselt16 aastat poissi)- peatustes kutsusidmind endaga koos sooma ja parast hoolitsesid niisama. Kuigi ega nad keelt ei oska.

Nendest Lao bussidest peaks kull rohkem kirjutama- aga teen seda parem paberile- ma olen nuud endparandanud ja puuan natuke ilusamakaekirjaga kirjutada.

Veel Laosest

Oo oli jube. Absoluutselt igas mottes. Esiteks see olu ei ole kuumas kliimas vist ikka vaga hea mote- kuigi see on kogu asja juures koige vaiksem mure. Tuba oli pisike ja tiivikuta- selle voiks veel andeks anda, aga see, et tapselt meie toa all oli suur pidu, kus larmati eiteamis kellani- kolmeneljani kindlasti- on kull arusaamatu. Voi kui keegi wcd kulastas- mis asus kohe meie toa korval, siis jooksis vesi nirinal alla tapselt meie akna taga (oluline on vist lisada, et on olemas kull kraanikausid- kuid vesi nendest voolab otse porandale ja porandalt siis kuhugile) , siis veel moodasoitvate autode larm (kuigi tuba on hoovipoolne), hommikul (hommikud algavad siin viiest) miski meeletu ja pidev klaasiklirin allkorrusel pluss veel kuked, kes kirevad suhteliselt voikalt. Voibolla ei saanudki kogu oo jooksul soba silmale.

Nii kudenud kui sel hommikul olin- pole ma vist veel olnudki. Aga oudused alles siis peale hakkasid. Joudsime bussijaama ca 15 minutit enne bussi valjumist, aga minu buss (veoauto ikka tegelt) oli juba pilgeni inimesi tais. Oli lootsetu tunne. Ostsin sellest hoolimata pileti ja marssisin julgel sammul bussi suunas- kohe hakkas silma ca 60ne aastane valge harrasmees (tegelikult vaatasin ta vanuse hotelli registreerimisraamatust jargi, sest tundus vaga kobus, aga mingitest asjadest saad aru, et ta pole uldse nii noor) – vahemalt polnud ma ainuke valge.

Koigepealt siis bussist- oigupoolest lahtine veoautokast katusega, kuhu on voimlik toppida igasugu nodi- sinna laks ka minu suur seljakott (onneks kilega kaetud). Parast kaetakse koik see koormakilega. Kabiin on 2 realine. ma usun, et esimene on paris luksuslik, tagumine rida (5le inimesele) on nii kitsas nagu kupeeauto tagaiste. Kastis on 2 pikka pinki (kitsad ja kerge polsterdusega), kuhu tana mahtus 10 inimest (hirmus kitsas). Porandapinna hoivasid 2 tudrukut, kes seal magama jaid. Seltskond oli omaparane- mina, see ameerika vanaharra, kes reisib koos 2 tai poisiga, minu korval istusid 2 munka oranzis ruus, kuna oli vaga palav, siis oli vahepeal oli kull vaga imelik istuda poolalasti oleva munga korval- pealmine riietusese oli ara voetud ja selle all sark, millel oli kaetud ainult uks olg- aga nooremal oli seeeest 2 mutsi peas. Siis oli veel uks hiina paar (siin keegi teine ei tassi teetermost kaasas). Siis veel ema 2 tutrega, kes uksteise voidu kordamooda ule aare oksendasid. Ulejaanud olid tavalised kohalikud. Ahjaa ei tohi ara unustada fakti ,et moned eriti kovad mehed soitsid auto taga pusti- hoidsid vaid 1 kaega kuskilt kinni ja uks tegelane oli katusel- uskumatu- ja mina nagin vaeva, et uldse selle kitsa pingi peal pusida, sest aegajalt rappus korralikult.

Paris korralik katsumus oli – kui hiinlased teevad iga paari tunni (vahel isegi tihemini) vahemalt pooletunniseid peatuseid , siis see bussijuht kull ei teinud. Kogu selle 8 h jooksul vast ainult 3 tukki ja needki hasti luhikesed soidu esimeses pooles. Parast seda soitu olin kull korralikult kange- isegi istuda oli valus.

Ca 1 h enne soidu loppu oli iseenesest paris armas kulake- kontrollpunktiga- kohalikel on sormejalgedega ID, meilt kusiti passe. Nagu juba tavaks on saanud siis vaadatakse koigepealt USA viisa lehekulge (sest see on pildiga-ma vahel ei viitsi naidatagi neile ,et moni muu lehekulg veel olemas on). Kontrollija oli vormis ja automaat olal- paris hirmuaratav. Aga mis parast seda lahti laks oli kull uus ja huvitav. Lisaks 20le isekohale ronis teist samapalju inimesi veel bussi- ca 10 said bussi porandale istuda, 5 tk koolusid taga ja mingi ports oli neid katusel. Uskumatu rahvastikutihedus ja muidugi ei tohi ara unustada kanasid ja tibusid katusel, pussiga meest bussis ja 2 kohalikku kaubamaja- uks mees oli oma kaubamajad (mingile plastmasskorvile oli peale ehitatud mingid asjandused, kuhu sai igasugu nodi riputada) kaasa votnud ja aritsemine kais isegi bussis. Keegi ostis saapaviksi, teine sai uue rahakoti onnelikuks omanikuks, kolmas (ameeriklane) vatitikke jne. Lisaks oli seal veel kreeme, laste manguasju, prille, kruvikeerajaid, peegleid jnejne. Uhed noored tutarlapsed soid hiinlaste kombel sihvkasid ning koori oli terve ilm tais- nad ise kaasa arvatud. Bussisoidu lopp oli toesti vasitav- toepoolest ei suutnud enam istuda.

Hotellis olime vist ainukesed kulalised- tuba on odav (1USD), aga mugavusi ka pole.

Nii imelik on moelda, et kuskil maanurgas ei ole elektrit voi on siis ainult 1 h paevas. Oleks see veel miski kula, aga siin on kovasti ule 10 tuhande elaniku. Linn on ise muidugi supper-truuper (kr valjendeid kasutades)- midagi Lijiangist (hiina ilus linnake), aga hiina turistid on puudu ja oluliselt ehedam. See on vist koige monusam linnake, kus ma kunagi olen olnud. (kirjutan kirja oma paeviku abi kasutades ja moned asjad on juba 2 nadalat hiljem meelest ara lainud- seetottu voib miskit olevikus ja siis jalle minevikus olla- aga see vist pole oluline)

Homse suhtes ei suuda otsustada, kas minna ameeriklase ja tai poistega kuhugile edasi (uks tai poiss on akka – kohalik vahemus ning nad lahevad kuhugile akka kulla) voi jaada homseks paevaks siia, et siis ulehomme mooda seda sama teed tagasi minna. Iseenesest oleks ju lahe, aga ma vist ei suuda moelda jarjekordsest paevast autokastis. Hing ihaldab bussivaba paeva- erakordne oleks see kull, sest lao ja tai keel on omavahel nii sarnased et nad saavad uksteisest vaga hasti aru- poleks nagu loll turist (pean lisama, et ei suutnud nendega kaasa minna- sest hommikuks olin igatpidi veel kangem)

Jargmisel hommikul sai minust siis miljonar- Lao moistes muidugi. Kaisin nimelt pangas raha vahetamas. 100 dollarit vahetas omanikku, kuigi igal pool on voimalik maksta dollarites, sis vaevalt on kellegil mulle miljonit tagasi anda. Rahavahetamine on veel keerulisem kui Hiinas- koigepealt taidad ise portsu blankette- raha seerianumbrid kaasa arvatud, siis taidab raha vastuvotja, siis kontrollib koik paberid ule uks daam ning loob igale paberile templi. Seejarel randab koik see ports pabereid uhe mehe lauale, kelle lauda ilustab silt Depute Director, kes siis omakorda teeb sama (tembeldab) kuni lopuks see kuhi pabereid raha valjamaksja lauale satub. Jumal tanatud, et ta ei pea omakorda raha seerianumbreid kirjutama (kull aga kirjutab, millistes kupuurides ta valjamaksed mulle teeb) siis annab mulle allkirjastamiseks 3 paberit ning raha lugeda. Kokku koos ootamistega vottis see protseduur aega vast 15 minutit- keerulisemaks oleks vist raske seda teha. Ja koik see jube sehkendamine selle nimel, et saada paremat 4.5% vorra paremat kurssi. Saan 1 sajadollarilise kupuuri vastu 53 rahatahte ja needki koige suuremad, mis kaibel on. Nende koige suurem kupuur on 20 000 kipine, mis vastab 2 dollarile ja ca 25-30 kroonile. Aga alles 2 aastat tagasi oli 5000ne koige suurem. Kohalikud kaivadki rahapakid taskust valja pungitamas- nuud siis minagi.

Sobralikumat ja heatahtlikumat rahvast annab otsida. Olen huviga vaadanud ja jalginud, kas nende silmis natukenegi kurjust paistab. Ei ole marganud. Uhtegi ebameeldivat insidenti pole ka nainud. Voibolla on tingitud see sellest, et oma nao kaotamist (vihastamist) peetakse eriti alandavaks ja habivaarseks. Reisijuht ka hoiatab- dont complain about everything ja sedagi tuleks teha labi huumoriprisma. Ja selline kaitumine (headus) on nii nakkav- vahel tahaks teha kovemat haalt- aga siis motled, et milleks. Puuad leida asjas positiivsust ja votad rahulikult. Mingi nende usaldusvaarsuse naitaja on viis, kuidas (poe)muujad raha hoiavad- kilekott (vahel ka mingi kastike) on keset poodi lakke naela otsa seatud. Teine kord oled sunnitud muuja ules aratama, et talle raha anda- monikord jatad ostmata, sest ei leia kedagi, kellele raha anda. Voibolla siis toesti neil vargusi ei esine.
Laod peavad olema suure hingega rahvas- ajalugu on neil eestlastega sarnane- ikka on keegi nende maad endale igatsenud (hiina, tai, vietnam), aga nad ei pea seeparast kellegi suhtes viha. Eestlased ei suuda vist kull kunagi venelastele andestada 50 aastat noukogude aega.
Paevas saad sadade naeratuste osaliseks- vanad inimesed tunduvad olevat tapselt sama rikkumatud kui lapsed. Voibolla peaksime ka natuke vahem ameerika filme vaatama, kuigi ega aega tagasi poorata enam ei saa. Nende suhteline isoleeritus muust maailmast on neid hoidnud. Onnelikud tunduvad, kuigi kohati umbritseb neid ikka aarmine vaesus ja primitiivsus.

hoolimata nende mahajaamusest oleks eestlastel nii mondagi neilt oppida.

Lao-Laos

Niisiis Laos voi siis lihtsalt Lao.

1.mai- toorahva puha. Hiinas seoses sellega suured pidustused (onneks joudsime just enne sealt ara ning parast seda hakkab uleriigiline nadalane puhkus, mis toob endaga kaasa meeletu rahvaste randamise, rongi ja bussipiletide defitsiidi ja hotellikohtade nappuse)

Nii uskumatu, et jatad Hiina seljataha ja vahem kui 5 minutiga oled taiesti uues maailmas. Absoluutselt koik on uus- justkui ei mingit uleminekut. Niipea kui Hiina suur larm ja ehitustood (ehitatatakse mingit kolossaalset piiripunkti -senine oli kull veidike aida moodi, aga ega tal selleparast miskit viga polnud) mooda saavad on koik teistmoodi.

Inimesed elavad kulades huttides, mis on kanajalgadel, bambusest katustega – koik on looduslik ja puidust- ei mingit jubedat betoonmonstrume. Hutid on minimaalse suurusega- vast kuskil 5 x 5 meetrit maksimaalselt, uhe ruumiga ja praktiliselt ilma akendeta. Ukse ees on redel, mis siis ara tostetakse kui pererahvast kodus pole.Hutid on hasti tihedasti uksteise korval- tavaliselt uhel pool on maantee (voi siis soidutee) ja teisel pool maeveer voi lausa kuristik.

Lugesin just reisiraamatust, et Lao  elanike arv on 6 miljonit ja suurus 236m2. Asustustihedus seega isegi vaiksem kui Eestis- vaga monus vaheldus kohutavale Hiina ulerahvastatusele.

Piirilinnast,- kulast Botenist soitsime ca paar tundi Luang Nam Thasse. See on populaarne linnake Hiina ja Tai vahelise kaubatee aares. Iseensest kohutavalt unine, aga voibolla on see meeletu kuumus, mis kohalikke aktiivsest tegevusest eemal hoiab. Peatume Boun Thavong nimelises Guest Houses (imelik, et mu reisipaevikus on hotelli nimi kirjas- tavaliselt ma selliseid asju ules ei kirjuta, aga see on vist tingitud sellest, et oli nii suur reklaam) suhteliselt bussijaama lahedal, sest ei viitsinud kaugemale midagist otsima minna. Maksime kahese toa eest 4USD- ma arvan, et suhteliselt palju, aga pererahvas on sobralik ja meeldiv. Hiinlannast perenaine. Ettevotjatest laod on vaga suur haruldus- igasuguse poe ja kulalistemaja pidamisega tegelevad ikka taid voi hiinlased- laod on selleks liiga laisad.

Ilm on meeletult kuum- vahemalt 30 kraadi ja paike lagipahe(nii seniidis paikest pole ma veel nainudki) ja ei uhtegi tuuleiili, varje, kuhu peitu pugeda, ka mitte. Onneks linnake ei ole suur-jouab uhe ruttuga tiiru peale teha. Siin on 1 peatanav, mis on lopmatult pikk-no vast 6-7km, pohjapoolsemas osas on lisaks veel 1 paralleeltanav-lounapool polnud sedagi.Linna pohjapoolsemas osas oli sild, mille all joes oli palju lapsi suplemas- monulemas. Minu suureks ullatuseks riietega. Omaparane, aga ju siis on see nende kultuuri osa. Teisel pool joge leidsin ka linna nn kulalaadse osa (need meeldivad mulle palju rohkem)- tagasi tulles tulin kottadega labi joe- veetase on nii madal, sest vihmaperiood ei ole veel alanud.  Parst ca 2 h jalutuskaiku oled labi kui laip. Ahjaa unustasin- sattusin veel uhele peole- toenaoliselt 1 mai pidustused- kova muusika, karaoke, peojuht, suur tants (paaris ja ringis, veidike meie perekonnavalsi moodi), ohjeldamatu soomine, tugevad ollelohnad levisid ka.

Parast lounapausi (taastumist) laenutasin jalgratta ning tegin ka linna lounapoolsemale nn vanale osale tiiru peale. Vaga meeleolukas- monus on soita linnajalgrattaga (suur ja pehme sadul, korvike koti jaoks ja pustine asend), lapsed huuavad sulle sabaidii- tere ja koik on nii sobraliku moega. Soidu otspunktiks oli sadam, millest kull hetkel mitte midagi jargi ei olnud- lapsed sulistasid minu jaoks vaga sitases vees- pesid pesu (ja pead). Meeldiv sampooni aroom joudis minunigi, kes ma istusin vahemalt 15 m eemal. Palju oli arbuusimuujaid- motlesin, et ostan meile ka ohtusoogiks uhe- hinnaks naitab nappudel 1. Motlesin, siis et 1 dollar voi siis 10000 kippi, aga ei, hoopis 0,1 dollarit- olete te kunagi nii odavat arbuusi saanud? (kahjuks pean lisama, et ei olenud vaga maitsev arbuus). Tagasi vandates sain uleva hetke osaliseks- nagin paikeseloojangut magedesse. Olin taiesti kogemata oigel hetkel oiges kohas (lennuvalja aares e. ei uhtki maja ega puud vaatevalja rikkumas.

Samas hotellis koos meiega elab uks iisraeli poiss, kes teenib suvel elatist traktoristina (vaga head palka pidi saama) ning talvel siis kulutab kulutab kuskil odavamal maal. Pole ju paha mote. Pidigi just kodumaale tagasi hakkama minema, sest hooaeg hakkab peale. Kusjuures tosine korvpallihuviline ja teadis Martin Muurseppa. Vaike maailm.

Ohtul istusime hotelli nn lobbys- peaaegu tanaval, aga varjus. Olime just lopetanud arbuusi soomise kui meie laua aarde tuli uks vanaproua (kohalikeses rahvariietes ja nagi vaga efektne valja) kaupa pakkuma- igasugu kasitisitehtud ja iseenesest paris toredaid vidinaid (aga mis ma nendega ikka teen).Hind oli algul 10 tuhat (dollar), siis aegamooda kogu aeg langes, lopuks viieni. Hoolimata sellest, et ta koik oma  ilusad vidinad meie ette lauale laiali laotanud ei votnud me vedu. Kr oli sunnitud isegi need ise kokku korjama, sest ta ei saanud muidu aru, et miks me pole huvitatud. Alles parast saime sellelt iisraeli poisilt teada, et see tegelikult on ainult suitsukate, mille varjus toimub opiumi muumine  (ta ei oelnud seda valja, vaid luges tahthaaval, et see vanaproua ei kikitaks korvu ega tuleks nodi pakkuma). Uskumatu kui avalikult see kaib ja see ei ole mitte noorte hobi, vaid sellega tegelevad vanad memmed. Siin kandis pidi olema ainuke  voimalus neid kurikuulsaid moonipolde oma silmaga   ja lahedalt naha. Mujal on need rangelt keelatud piirkonnad turistidele. Ametlikult kasvatavad nad seal kartulit.

2. mai

Hommik algas kiirustades, kiire hommikusook ja kiire lao kohvi (I love lao coffee). Bussijaama ka kiirustades. Seekord oli bussiks ikka buss, mitte lahtine veoautokast nagu eile.  Uus asi oli seekord nn lisaistmed, mis olid tooli kulge meisterdatud. Bussisoidust ei ole vist miskit erilist pajatada v.a. see, et lao naistel on nii ilusad ja pikad juuksed- kadedakstegevalt ja krunnid ka ilmatumasuured. 5 h ja vaga vasitav. Kr korval on ju meeletult kitsas- vahepeal kolisin isegi selle nn lisaistme (klapptooli) peale, et saaksin natukenegi end sirutada. Klapptoolil on see miinus, et pead koguaeg pingutama, et end tooli peal hoida. Teed on ju jubedad- auklikud ja vaga kurvilised.

Uus linnake Oudoxmai ei ole ka midagi erilist- tolmune ja vaikne. Pisem eelmisest. Votame seda kui vahepeatust edasisel teekonnal. Paeva saatsime mooda linna peal jalutades- otsisime mulle seelikuriide, et sellest nn lao seelik ommelda, lasin kokku ka ommelda, aga natuke on veel vaja teha- varvel, aasad. Hadaparast saaks muidugi sellise ka umber keha keerata. Lobisesime brittidega turul (pikk-pikk naine ja luhike mees),  soitsime tuktukiga 15 km eemal asuvat koske vaatama- kohutavalt monus oli dussi votta, nautisin taiega, et selle meeletu palavusega on voimalik hetkeks saada kulmatunnet. Parastpoole ronisime (mina libedate-margade jalanoudega) mooda kaljusid. Muidugi suutsin kuskil koperdada  ja vasak kuunarnukk natuke valutab.

Ohtul ei teinud mitte miskit muud kui parast paikeseloojangut (jalle oli kena) istusime baaris ja joime olut (vaga harukordne tegevus) ja soime ohtust. Kuskilkella seitsmest ohtul kuni uheni- vaga pikk aeg igatahes.Ma lihtsalt nii kohutavalt nautisin tahtede ja kuu all istumist. Tegime ka edasisi plaane- moni aeg eraldi, et siis Cambodias jalle kokku saada. Arvasin, et olen onnetum, aga samas mulle see isegi meeldib- esiteks hakkan kr vasima ja teiseks voib ju natuke uksireisimist ka harjutada. Nii meeleolukat ohtut pole meil veel kahekesi olnudki- saime natuke isegi asju selgeks raagitud- mitte et mul mingi okas hinges oleks, aga tore ikkagi.