Tana hommikul ajas mingi sojavaeosa larm meid ules- poisid juba hommikul kell seitse on rivistusel, sooma minnakse rivis, jooksevad- trenni teevad rivis jnejne… aknast valja vaadates igatahes igav ei hakka. Kohe sojavaeosa korval on jalle buddha klooster, kus elavad mungad (tiibeti omad, tumepunastes ruudes- voibolla oled kuskil telekas nainud- samamoodi kaivad riides kui dalai laama). Mungad liiguvad ka meie hotellis ringi (ei tea kull mis pohjusel), aga suhelda on nendega raske, sest nad ei oska uhteki voorkeelt. Aga muidu hasti sobralikud ja heatahtlikud- kogu aeg tahavad sind aidata. Muidu oleme nii tiibeti piiri aares, et hiina (mandariini keelt) siin eriti ei raagita- pole hea toon… me oppisime ka sellepeale ara moned tiibetikeelsed viisakusvaljendid.
Oleme viimasel nadalal hasti palju bussiga ringi soitnud- tiibeti highwayd mooda, mida peetakse maailma uheks ilusamaks, korgemaiks ja ka ohtlikumaks kiirteeks- kiirtee on selle kohta muidugi palju oeldud, sest 8 tundi mooda eriti logu ja koledat teed mooda soita on paris vasitav- aga kogu see ilu kompenseerib koik… sa toesti istud kaheksa tundi bussis nina vastu klaasi ja imetled seda ilu- see on nii voimas ja seda on raske kirjeldada. kahjuks pole sellest eriti pilte, sest liikuvast bussiaknast on keeruline haid pilte teha. Usun, et tee laks vahepeal korgemale kui 5000 m (minu rekord kindlasti). Vahepeal oli mul esimest korda reisi jooksul surmahirm peal- olime lumisel tipul (sama tee oli paar paeva tagasi lume tottu uldse suletud), buss ilma talvekummideta ja suheliselt logu ning parajalt kolisev ja siis koige ohtlikumal hetkel (kui bussijuht peaks kahe kaega kovasti roolist kinni hoidma) otsustab juht suitsetama hakata e. uks kasi rooli kuljest lahti. No tegi ikka vihaseks kull…. aga sul ei ole mitte midagi voimalik teha- sa lihtsalt pead uht jobu usaldama… narvitseda ei ole ka motet, sest see ei muuda ju miskti.
Vahepeal sai meil kohalik raha otsa- oleme molemad justkui liikuvad rahapajad (dollareid on kull), aga samas pidime lugema viimaseidki penne, et kas saame omale suua lubada voi mitte… siin on selline tobe komme, et ainult teatud pangad voivad raha vahetada ja seda ainult passi ettenaitamisel- ning tiibeti highway 2140 kml sellist panka ei eksisteeri… me muidugi seda ei teadnud… lugesime toepoolest viimaseid penne, et kuhu soita saame ning kui mitu ood veel oobida… isegi uhe hotelli tudrukutega leppisime kokku, et maksame dollarites – 10 dollarit 2 oo eest kaheke inimesele (pole ju palju), aga ikka on nii, et kus hada koige suurem, seal abi koige lahem- uks iiri tudruk kurtis, et tal on just raha liiga palju (vottis automaadist liiga palju- ju vist ei osanud arvata, et siin nii odav on) ja niimoodi siis laks jalle vaga hasti…. see tudruk oleks ka hirmsasti hatta jaanud, sest raha tagasi on voimalik vahetada ainultrahavahetustseki alusel, aga temal ju seda polnud 
))))
Meie uks lemmiksookidest on munad tumatiga (eggs and tomatos)- proovi ka kindlasti… igal ajal kindel valik.
Kas sa oskad arvata, et kuskil maanurgas kaivad 80% naisterahvatest ringi ainult rahvariietes ja seda isegi sinusugused noored tutarlapsed. Tavariietes on vist ainult turistid- no natuke kohalikke ka… aga ise kaldun arvama, et koik tiibetlased kaivad rahvariietes ning hiinlased tavaliselt.
Muidugi laheb hasti, kr oli vahepeal natuke haige (liiga korgel olime- magedehaigus) ja siis ta oli veits pahur, aga nuud madalamal ja tema meel ka jalle roomus.
Soitsime hommikul vara magedesse- mingi kohalikku bussiga ning ausalt oeldes ei ole ma nii jubeda (samas ka eksootilise) bussiga varem soitnudki. Nagu traditsiooniks- uhtegi teist kahvanagu peale meie pole ( tegelikult pole ma juba viimase 5 paeva jooksul uhtegi valget inimest peale kr nainud)- buss ise hiidvana- (mu koige luksuslikum bussisoit parineb ka hiinast), 6 nariga (12 kohta)- natuke meenutab see vanu vaikseid ummargusi kolhoosibusse, Loomulikult topitakse bussi oluliselt rohkem tegelasi, pluss veel lisaks sada pampu, kanad, koerad jne. Minu ees olev mees suitsetas terve tee (2 tundi) ja muudkui lakastas, umbes pooleaastast last pissitati otse bussi porandale. Tuul tombas, aga muidu polnud vaga vigagi.
Kaisime 3 paevasel magedetrekkingul- alustasime uhest vaikesest kulast, kuhu jatsime oma suured kotid- ainult hadavajaliku votsime kaasa. Hasti meeleolukas oli- bussis saime toreda 6 liikmelise grupi kokku- 1 iiri paar, 1 prantslane, sakslane ning meie. Kahekesi olekski natuke igav olnud- esimene paev liikusime kokku kuskil 5 tundi, millest 3 esimest olid ainult ulesmage- algul oli lihtne, aga parastpoole oli iga samm jube raske (kohtuvalt jarsk)- kr puudis mind kohe algul proovile panna, aga onneks on mul suhteliselt hea vohm ning ei jaanud isegi mitte meetrit maha- parast ikka uuris, et kuis on, aga mul toepoolest ei olnud mitte miskit viga…. mulle tegi asi hirmsasti nalja… uleuldse ei mahu talle pahe, et ma nii hasti hakkama saan. Virisenud pole ka veel kordagi.
Teisel paeval ootasime ilma selginemist ning sattusime kokku uhe hollandi paariga- opetajad, kes votsid seitsmekuulise palgata puhkuse ning nuud reisivad ringi… uleuldse oleme kohanud nii palju lahedaid ja toredaid inimesi… kuskil kohtasime umbes teievanuseid norrakaid, kes olid ka niimoodi ringi randavad- tundusid suhteliselt joukad- aga ikkagi oobivad samasugustes hasti odavates hotellides, millel iseeneset ei ole mitte midagi viga. Vahel natuke moni asi hairib (ma pole veel vetsupottide puudumisega ara harjunud, aga sellistele tuhjadele asjadele ei saa ju tahelepanu poorata)
Uhel hommikul kui totaalselt sisse magasime- jube raske on hommikuti tousta, aga kuna enamus busse valjuvad suhteliselt vara, siis on see paratamatu- oli totaalne kiirustamine ning tanava otsas laksime peaaegu, et tulli- tema tahtsis uhes suunas minna, aga mina teises… tavaliselt ma ei viitsi talle vastu vaielda, aga seekord ei andnud jargi- ja loomulikult oli bussijaam selles suunas, kus mina arvasin…. orienteerumisoskusest on jube palju kasu- vaikesi asju oskad tahele panna…. Aga siukseid lugusi juhtub meil tihti- ukskord tegime vaikese voistluse, et kumb jouab enne koju- ei suutnud kokku leppida kojumineku suunas (molemad ilma kaardita) ning pole raske arvata, kes voitis… 
Loodan, et kevade tulekuga vanaema tervis ka paremaks laheb…. minu parast ta kull muretsema ei pea- meil on koik hasti…. kohalikud on nii lahked ja abivalmid- sellist soojust pole mina varem nainud. Mones perehotellis tunnedki end nagu kodus- vanaema kaib ja uurib kogu aeg (hiina keeles muidugi) kas sul pole midagi viga ja tahab kogu aeg hoolitseda.
tana hommikul kaisime turul, mis asus ca 30 km kaugusel meie linnakesest (dali), kuigi sinna lahevad igasugused turistibussid, siis puuame kasutada kohalike busse- odavamad ja lahedam ka…. naeb igasugu vahvaid inimesi ja teistsugust elu…. bussiaknast on kogu aeg sellised vaated, et votab hinge kinni… mulle meeldib muidugi seda maaelu ka vaadata- kuidas koik tehakse kasitsi- ma pole veel mitte uhtegi traktorit nainud ning harjad-hobused on ka jube harvad, rehepeks kaib naiteks nii, et vili laotatakse teele laiali, kus siis autod, riksad, jalgrattad ule soidavad ning parast korjatakse saadused kokku…. ubadega samad lood.
Parast kihutasin rattaga ringi- kaisin jarve aares. Edasi plaanime minna veel korgematesse magedesse (praegu 2000 m korgusel). Ilm on ilus ja paikseline- luhikeste varrukatega kaia ei julge, muts ka silmini ja prillid koguaeg ees.
Mustiline vaikelinn kuskil 2000 meetri korgusel- aga neid hiinlasi on igal pool nii voimatult palju e. piltide tegemine on raske- ikka moni vaike pilusilm tuleb sulle ette ja rikub su ilusa pildi ara:-)))))
Paari paeva tagune rongisoit oli mu elu jubedaim- seda on toesti isegi raske sonadesse panna. 12 h (ja seda oosel) istusin kuskil kitsal pingil, kus naabrid pind pidevalt nugisid, koik ule 15 aastased mehed suitsetasid ohjeldamatult- konid visati porandale, porand oli sihkvasid tais jne, tambur magavaid inimesi tais ning enamus soitjatest nagid jubedamad valja kui Vohma kolhoosi traktoristid…. Tegelikult ei tohiks eriti viriseda, sest kuskil sudaoosel laks 1 mu naabritest minema ning ma sain 2 istekohta oma kasutusse ning ka usna palju magada- kristj nii hasti ei lainud.
kristj saame vaga normaalselt labi, ei tulitse uldse ning kompromisse on ka kerge teha. Voibolla seetottu, et linnad ei meeldi meile kummagile ning kuskil kulas voi looduses on palju lahedam. Aga kohati on ta naljakas- niipea kui kuhugile maabume, siis esimene koht on internet ja seal ta siis istub ohtub labi…. ega see armunud inimese elu lihtne pole- tegelt on tast isegi mones mottes kahju. Aga kuna see minu elu ei hairi, siis pole vahet. Mina eelistan jalutada ja ringi vaadata…. aga muidu olen jareldusele joudnud, et ega ta kaia ei joua ning seetottu ootan huviga, mis magedes toimuma hakkab. Mones mottes on mul selle ule isegi hea meel, sest ma ei pea vere maik suus norkemiseni pingutama, et temaga sammu pidada. Uhesonaga- ok reisikaaslane oma vaikeste vigadega:-))))
Aga hiina toit on ikka hea ja odav. Nuud hakkab juba julgus ka tulema s.t. julgen igasugu huvitavaid asju proovida ning kahetsema pole veel pidanud (koht on korras). Koeraliha on siin hasti pop- nii mitmeski restoranis on seda meile pakutud ja kindlasti tahan seda ara proovida, aga praegu ei ole vaim veel valmis.
